10 tegevust, mis nõrgestavad ohtlikult südame tervist

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Csaba Deli / PantherMedia / Csaba Deli

Igaüks tahab, et süda püsiks terve ja tugev, ent ometi on südame-veresoonkonna haigused maailmas üheks peamiseks surmapõhjuseks ning tihtilugu saab neid ennetada just omaenda vastutusel.

Nii nagu paljusid tõbesid, aitab ka südamehaigusi ennetada tervislik elustiil, mis hõlmab piisavat liikumist ning meelemürkidest hoidumist. Siiski pole see kõik. Health reastab kümme tegevust, mis näivad kuuluvat igapäevaelu juurde, ent mis võivad pikemas perspektiivis samuti südame tervisele kahjulikuks osutuda.

Telerivaatamine. Isegi kui käid paar korda nädalas trennis, ei kompenseeri see seda, et istud muul ajal tundide viisi teleri ees oma tagumikku laiaks. Istuv eluviis ja pidev lösutamine tõstavad riski saada südamerabandus või insult, niisamuti saab häiritud keha verevarustus ja lihaste aktiivsus. Nii kontoritoolilt kui ka diivanilt tuleb end vähemalt kord tunnis püsti ajada.

Tujutsemine ja stress. Kui oled sageli stressis, masenduses või teiste vastu vaenulik, võib ka see lõpuks hakata häirima su südame tervist. On küll loomulik, et igaüks vahel nii tunneb, ent nende emotsioonide kontrollimine mõjutab südant. Need, kes koguvad negatiivseid emotsioone endasse ning elavad pideva stressi all, on eriti ohustatud. Mõistlik on õppida oma emotsioone valdama, asjadel minna laskma ning vajadusel kellegagi rääkida, et edaspidi hakkaks kergem.

Üksindus. Paljud soovivad vahel üksinda olla, kuna on päevi, mil iga inimene on ärritav ning tekib tunne, et oleksin parem täiesti omaette. Kõik on hästi, kuniks see ei muutu harjumuseks. Uuringud näitavad, et kauem ning tervislikumat elu elavad inimesed, kel on head suhted pere, sõprade ja sugulastega ehk neil on kindel tagala. Seega üksindus on vahepeal hea, aga maailmast lahtiütlemine võib su vaimse ja füüsilise tervise juba mõnevõrra ohtu panna.

Spordiga üle pingutamine. Mistahes treeningu alustamisel on esmatähtis võtta rahulikult ning keha koormusega harjutada. Eriti puudutab see üle 40-aastasi inimesi, kes käivad viis päeva nädalas tööl ning asuvad seejärel ülisuure sportimisega nädalavahetust täitma. Liigne pingutus paneb ohtu nii lihased, liigesed kui ka südame.

Riskide alahindamine. Rumal on arvata, et terviseriskid sind ei puuduta. Regulaarset tervisekontrolli vajab siiski iga inimene. Eriti tuleks silma peal hoida neil, keda kimbutavad kõrge vererõhk ja kolesteroolitase, diabeet, ülekilod ning harjumus suitsu tõmmata ja napsu võtta. Sealjuures ei ole oluline, et inimene pole näiteks paadunud alkohoolik või rasvunud, riske ei maksa ikkagi alahinnata.

Punase liha söömine. Punasesse loomalihasse võiks suhtuda kui aegajalt söödavasse toitu, mitte lisada seda oma igapäevamenüüsse. Esiteks on see täis küllastunud rasvu, mida me sugugi suures koguses ei vaja. Lisaks tõstab töödeldud liha (peekon, sink, vorstikesed jm) söömine nii südame-veresoonkonna haiguste kui ka (soole)vähi ohtu. Kui tahad igapäevaselt midagi loomaliha sarnast süüa, vali enamikel kordadel kala või lahja linnuliha. Tasakaal on kõige alus ning lihaga pole vaja üle pingutada.

Ravimite võtmata jätmine. Jah, ravimite võtmisel võib esineda kõrvaltoimeid ning lihtne on ka nende võtmist unustada, eriti kui tunned end hästi. Samas on kõrge vererõhk asi, mida ei pruugigi tunda, kuid see ei anna õigustust omavoliliselt ravimikuur katkestada. Lisaks on ravimitele üldiselt alternatiive ning kui üks tõesti ei sobi, saab konsulteerida ravimi muutmise osas.

Füüsiliste sümptomite ignoreerimine. Võibolla käib vahel rinnust läbi terav valu, aga see läheb mööda. Võibolla muutub trepist käimine ühel hetkel väga vaevaliseks. Ei tasu aga eeldada, et korduma hakanud sümptomid ükskord ikka mööduvad või et oled lihtsalt vormist väljas. Parem on taolised sümptomid kasvõi regulaarse tervisekontrolli käigus üle küsida, mitte neid ignoreerida.

Puu- ja köögiviljade vältimine. Nii südame tervise kui ka kehakaalu säilitamise seisukohalt on parim toitumine, mis sisaldab ohtralt puu- ja köögivilju. Omal kohal olgu ka täisteratooted, pähklid-seemned ja valguallikad (piimatooted, lahjem liha), kiirtoit jäägu aga harvaks valikuks. Uuringutega on leitud, et päevas viis portsjonit värskeid vilju söövatel inimestel on vähemalt 20 protsenti madalam südamehaiguste ja insuldi risk kui neil, kes söövad vähem kui kolm portsjonit päevas.

Suitsetamine ning elu koos suitsetajaga. Kõik on kuulnud, et suitsetamine on halb, ent see vajab kordamist. Südame seisukohalt soodustab suitsetamine vere hüübimist ning sellega trombide teket, mis blokeerivad verevoolu südamesse. Suitsetamine on nagu tiksuv pomm, mis esialgu ei pruugigi midagi halba kaasa tuua, ent suur pauk tuleb alles hiljem. Hulgaliselt leidub ka neid suitsetajaid või passiivseid suitsetajaid, keda ei taba mitte kopsu-, vaid südamehaigused.

Tagasi üles