Sisuturundus

Apteekri soovitused muretuks puhkuseks

E-post prindi artikkel saada vihje

FOTO: Apotheka

Suvi on pilvitu ja helge, kui oled tähelepanelik ja hoolikas enda ja oma lähedaste suhtes. Apotheka apteeker Anne-Mai Rogenbaum aitab meelde tuletada mõned põhitõed, mida võib suve jooksul vaja minna.

Tunned end turvaliselt, kui oskad vajadusel end ja teisi abistada ning reisil, matkal ja maakoduski on olemas vajalikud ravimid ja esmaabivahendid. Hoia suvel käeulatuses päikesekaitsekreem ja putukatõrjevahendid. Reisiapteegist võiks kiiresti leida külmakoti ja plaastrid-sidemed trauma korral abistamiseks, samuti valu ja allergia, aga ka iivelduse ja kõhulahtisuse korral kasutatavad ravimid.

Usalda aga alati sisetunnet: kui mure on suurem, ära kaota aega, vaid kutsu kiirabi või pöördu haiglasse.

Mürgistused

Mürgistusi võivad põhjustada nii mürgised taimed, nagu nartsiss, käoking, piibeleht, kui ka ravimid, puhastusvahendid, kodukeemia jpm. Suur osa mürgistustest juhtub kodus. Mürgistuse tunnused sõltuvad mürgist, selle organismi sattumise viisist ja kogusest. Mürgistusele võivad viidata iiveldus, oksendamine, unisus, kõhuvalu jm.

Kui kahtlustad mürgistust, ära oota vaevuste tekkimist. Ära püüa esile kutsuda oksendamist, sest see võib põhjustada enam kahju kui head. Nõuande saamiseks helista kiiresti mürgistusinfoliinile 16 662. Uuri lähemalt: 16662.ee.

Kui mesilane nõelab

Mesilase või herilase nõelamine võib ehmatada, kuid tavaliselt tekib sellest nahale vaid väike punetus ja turse, osal inimestest ei sedagi. Jahuta nõelata saanud kohta jaheda vee või jääga, aga ära pane jääd otse nahale.

Samas võib mesilase või herilase nõelamine põhjustada allergilist reaktsiooni. Kui tead, et oled allergiline, hoia käepärast allergiarohud. Näo, eriti silmade piirkonna turse või ka hingamisraskused või muud tõsisemad nähud võivad olla väga ohtlikud ning sellisel juhul tuleb kutsuda kiirabi.

Allergia

Allergia võib vallanduda nii kerge nahaärrituse, huulte, suu või neelupiirkonna sügeluse ja tursena või hoopis hingamisteede või seedevaevustena. On hea, kui tunned oma allergiat ning tead, mida vältida ja missugused ravimid sind aitavad. Allergia võib tabada ka ootamatult.

Kergematel juhtudel on allergilise reaktsiooni korral abi apteegi käsimüügis saada olevatest paiksetest või suukaudsetest allergiarohtudest. Täpsemaid soovitusi saad küsida apteekrilt. Kui reaktsioon on raske, tuleb kutsuda kiirelt abi. Loe allergia kohta lisaks allergialiit.ee. Kergemate nahaärrituste korral võib abi olla ka allergiakreemidest, nt Bepanthen Anti-exem kreem, Ciccarelli SOS nahka päästev kreem või Allergostop.

Külmetus ja valu

Ehkki gripihooaega praegu pole, võib külmetuda või viirushaigusesse nakatuda ka suvel, sest kurguvalu, köha, nohu ja palavik ei küsi aastaajast. Haige vajab puhkust, seega ära koorma end haiguse ajal näiteks spordi, sauna, ujumise või muude tegevustega. Palaviku, kurgu- või peavalu korral võta valuvaigistit. Ninakinnisust aitavad leevendada ninaaerosoolid.

Põiepõletik

Põiepõletikku põhjustab mikroobide sattumine kusepõide. Põiepõletikule viitavad sagenenud urineerimine, valu ja ebamugavustunne. Harvem võib tekkida valu alakõhus ja põie piirkonnas. Naised on põiepõletikuga sagedamini hädas kui mehed. Tugeva põiepõletiku korral pöördu arsti poole, apteegist võiks koju varuda jõhvikaekstrakti ja piimhappebaktereid sisaldava preparaadi Karpalact Strong või samuti uriini eritust soodustavad Urinal Akut tabletid.

Ujuja kõrv

Kui pärast ujumist on kõrv punane ja sügeleb ning kõrva sikutades muutub valu tugevamaks, võib mure põhjus olla nn ujuja kõrv – nakkus, mille võib tekitada nii basseini kui ka loodusliku veekogu vesi. Selle vältimiseks ära mine haige kõrvaga ujuma ja ära kasuta sel ajal ka näiteks kõrvaklappe. Kui valu ööpäevaga ei möödu, pöördu arsti poole.

Rästikuhammustus

Rästikuhammustusi tuleb ette eelkõige aprillist septembrini ning rästik võib hammustada ka vees. Piirkondades, kus rästikud elavad, kanna sobivaid riideid ja jalatseid ning ära pista kätt õõnsate tüvede ja paksu rohu sisse enne, kui oled enda ohutuses veendunud.

Rästikuhammustusele võib järgneda turse, nahavärvuse muutus, tekkida seedehäired või langeda vererõhk. Kui rästik on hammustanud, peaks olema rahulik ja lamama liikumatult, ei tohi juua ega süüa. Helista mürgistusteabekeskuse numbril 16 662 või häirekeskuse numbril 112.

Põletused

Kui oled põletada saanud, jahuta haiget saanud kohta kohe külma veega. Juhul kui põletuskoht on punane ja valus, kuid pole tekkinud põletusville, siis jahutusest piisab. Villide korral peaks aga kahjustada saanud koha üle vaatama meditsiinitöötaja. Esmaabi saab BurnJel geelist ja põletushaavadele mõeldud Dermaplasti jahutavatest ning valu leevendavatest plaastritest.

Kõhulahtisus

Kõhulahtisust põhjustavad sageli viirused või mikroobid, mis võivad organismi sattuda näiteks saastunud toidu või veega. Enamasti möödub kõhulahtisus iseenesest paari päevaga. Vedelikupuuduse tekke vältimiseks joo piisavalt ja söö kerget toitu. Leevendust pakuvad näiteks aktiivsöe kapslid, samuti on apteegis mitmed käsimüügiravimid, kuid neid ei tohiks kasutada kauem kui paar päeva.

Kui kõhulahtisus kestab pikemat aega, lisandub palavik ja oksendamine, sellega kaasneb suur vedelikukaotus või näiteks väljaheites on verd, pöördu arsti poole.

Trauma

Trauma võib juhtuda nii sportides kui ka muude tegevuste käigus. Puhasta haav puhta vee või antiseptikuga ning aseta peale haava sulgemiseks mõeldud plaaster või side. Kui verejooksu või luumurdu pole, tasub viga saanud kohale asendada külmamähis, et leevendada valu ja alandada turset. Juhul kui vigastatud kohale üldse toetuda ei saa, tuleb minna erakorralise meditsiini osakonda.

    Tagasi üles