Sisuturundus

Kas Sina oled oma hambaid kunagi PÄRIS puhtaks pesnud?

FOTO: Apotheka

Hambapesu tähtsusest on räägitud väga palju. Lastele tutvustatakse juba lasteaias õigeid hambapesuvõtteid, sagedust ja eesmärki, kuid ometi ei piisa heaks suuhügieeniks alati vaid korralikust hambapesust.

Suuõõne tervis sõltub väga palju sellest, mida süüakse ja juuakse, milline on elustiil ja organismi üldine seisund. Palju on räägitud happerünnaku kahjulikust mõjust hammastele ja suu limaskestadele. Sageli ongi happerünnak suutervise probleemide tekke algne põhjus ja sekkumiseta mured süvenevad. Kuidas siis ikkagi hooldada suud nii, et hambad ja igemed püsiksid terved?

Õigete vahendite ja tehnika valik on mõnevõrra individuaalne. Erinevaid hooldusmeetmeid peaksid kasutama näiteks breketeid kandvad inimesed ning need, kelle hambad ei ole korrektselt reas ja kel seetõttu on rohkem raskesti ligipääsetavaid piirkondi. Hooldamise kohta võiksid hambaarstilt nõu küsida keerulisemate proteesidega või parodontilise ravi läbinud inimesed.

Hammaste liigne kulumine

Suutervise probleemide sagedasemad põhjused on tingitud ebapiisavast suuhügieenist ehk hammastele kogunenud katust, mis loob soodsa keskkonna bakterite arenguks ja kaariese tekkeks, või liiga abrasiivse pastaga tugevast puhastamisest, mis võib põhjustada hammaste kulumist, hambaemaili kahjustumist ja selle tagajärjel jäävaid kahjustusi hammastel.

Paraku on hammaste liigne kulumine mure, millega hambaarstid järjest enam kokku puutuvad. Hammaste kulumise juures mängib suurt rolli liiga madal pH-tase suus ehk liiga happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul muutub hambaemail pehmemaks ja allub kergemini kulutavatele teguritele. Hammaste harjamine vahetult pärast happeliste jookide või söökide söömist suurendab kulumise riski. Seega oleks hea pärast happeliste toitude või jookide tarvitamist hambapesuga oodata.

Hambaharja valik

Enam-vähem tervete ja korrektselt asetsevate hammastega inimese suuhügieeni argipäeva peaks kuuluma hammaste harjamine kaks korda päevas kaks kuni neli minutit ning hambavahede regulaarne puhastamine.

Hambaharja valides tuleb jälgida selle suurust. Lastele on mõistlik osta hari pakendil märgitud vanuse järgi, kuid ka täiskasvanu peaks harja ostes võtma arvesse oma suu ja hammaste kuju ja suurust. Selleks, et kõikidele hammastele pääseks hästi juurde, võib mõnikord kasutada kaht eri suurusega hambaharja. Väga painduva ja lisaliigendusega hambaharjaga tasub olla tähelepanelik, kuna kannatada võib hambaharja surve tunnetus. Hambahari peab olema võimalikult pehmete harjastega (soft või extra soft), et vältida liigset hammaste kulutamist ja igemekahjustusi.

Paraku on suus piirkondi, näiteks alumiste hammaste keelepoolsed pinnad, kuhu käsihambaharjaga on keeruline pääseda, ja sageli jäävadki need seetõttu puhastamata. Sellisel juhul on parem kasutada elektrihambaharja, kuna sellega on kergem hammastele ligi pääseda ja neid puhastada. Igapäevapraktikast ja kogemusest lähtudes soovitan kasutada sonic-tehnoloogial põhinevaid elektrihambaharju. Sageli on elektrihambaharja kasutamise esmaseks takistuseks hind, kuid vahetatavaid hambaharjaotsikuid kasutades saavad sama seadet kasutada ka teised pereliikmed.

Hambapasta valik

Hambapasta koostisele peaksid suuremat tähelepanu pöörama need, kel hambad kipuvad lagunema ja hambaemail on kahjustunud või kahjustumisaldis. Siis tuleb eelistada madalama happesusega ja vähem abrasiivset pastat. Abrasiivseid aineid, näiteks ränidioksiidi, lisatakse hambapastasse selleks, et mehaaniliselt tõhustada hambakatu ja pigmendi eemaldamist. Lisaks sisaldavad hambapastad baktereid hävitavaid ja nende elutegevust pärssivaid aineid, et võidelda suuõõnes olevate nn halbade bakterite vastu.

Palju vaidlusi on tekitanud fluoriid. Kuna suures koguses allaneelatuna on tegu mürgise ainega, väldivad paljud fluoriidiga pastasid. See ei ole aga õigustatud, kuna fluoriidisisaldus on pastades väike ja rangelt reguleeritud ning üldjuhul pastat alla ei neelata. Erandiks on väikelapsed, kelle pastas fluoriidi olla ei tohi.

Kui hammaste kulumise või emailikahjustusega on juba tekkinud probleemid, peab valima suurema fluoriidisisaldusega pasta. Fluoriid moodustab hambaemaili pindmises kihis kokkupuutel kaltsiumi ja muude mineraalidega tugevama kihi, mis suurendab emaili vastupidavust happelisele keskkonnale. Pastas sisalduvate ainete soodne mõju saab avalduda vaid siis, kui pasta on emailiga kontaktis piisava aja ehk kui hambapesu kestab vähemalt kaks minutit.

Hambavaheharjad ja -niidid

Hambavahede puhastamiseks sobivad hambavaheharjad, hambaniidid ja tugeva peene veejoaga hambavahesid puhastavad seadmed. Hambavaheharju on saadaval eri mõõdus ja neid tuleks kasutada kõigil, kel on raskesti puhastatavad hambavahed või breketid. Hambavaheharju võib kasutada ka koos ravitoimeliste ja mikroobe hävitavate geelidega, sest nii on võimalik viia geel raskesti juurepääsetavasse kohta, kus on mikroobidele soodsad elupaigad.

Hambaniiti kasutades tuleb olla väga tähelepanelik, sest nendega vigastatakse sageli igemeid ning nii võivad tekkida mitteparanevad haavandid ja lõpuks igemed taanduda. Hambaniitide valik on väga lai. Vältida võiks väga peenikesi niite, mis kergesti igemesse lõikuvad. Eelistada võiks pehmemat, paisuvat või lintja kujuga hambaniiti. Mõningatel juhtudel tasub eelistada niidijuhtijaga niiti, sest selle ots on kõvendatud ja võimaldab viia niiti näiteks breketi traadi alt läbi.

Olemas on ka seade, mis võimaldab hambavahesid puhastada peene veejoa abil. See tagab hambavahede hügieenilise puhtuse kõige väiksema kahjustuse riskiga. Vee asemel võib seadmes kasutada ka suuloputuslahust.

Suuloputuslahus

Suuvett kasutatakse peamiselt kahel eesmärgil. Esiteks nn kosmeetilise vajaduse tõttu: see aitab muuta hingeõhu värskemaks ja annab puhtama tunde. Kui hingeõhuga esineb pikaajalisemaid probleeme (halitoos), siis peaks kindlasti pöörduma arsti poole. Teine kasutusülesanne on vähendada haigust tekitavate mikroobide hulka. Selleks on hea kasutada desinfitseeriva või antimikroobse toimega suuvett, tavaliselt sisaldavad need kloorheksidiini. Need tooted on vajalikud igemete ja suu limaskesta põletike korral või kirurgiliste protseduuride järel. Tugevalt desinfitseerivates suuloputuslahustes kasutatakse erinevaid keemilisi aineid. Sellisel juhul ei tohi neid pikaajaliselt kasutada.

Suuloputuslahus aitab vähendada hambakatu moodustumist, aga mõju olemasolevale katule on vähene. Ka tuleb jälgida pH-taset kasutatavas tootes. Paljudes suuloputusvedelikes on see väga väike, ning pikaajalise tarvitamise korral võib see põhjustada hambaemaili erosiooni ja viia hammaste kulumiseni.

Populaarne

Tagasi üles