Ravikvaliteedi järelevalvet arutanud riigikogu sotsiaalkomisjon leidis, et uuesti tuleb tegelema hakata patsiendi õiguste seadusega, sest praegu on piir haiglate ülesannete ja patsientide ootuste vahel liiga hägune.
Sotsiaalkomisjon võtab uuesti patsiendi õigused käsile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me jõudsime arvamuseni, et kindlasti tuleb rakendada rahvusvahelisi ravikvaliteedi juhtimise standardeid, mille järgi saaks konkreetselt ära hinnata, millise kvaliteediga meie raviteenus on,» sõnas sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
Praegu on seaduste alusel tervishoiu järelevalve jagatud eri osapoolte vahel, see tekitab palju segadust ja rahulolematust. Riigikogu sotsiaalkomisjon oli tänasele istungile kutsunud ravikvaliteedi järelevalve üle arutlema kõik osapooled, kes tervishoiu kvaliteediga kokku puutuvad. «See oli hea, et kohal olid ka patsientide esindusorganisatsioonid,» tõi Tsahkna välja.
«Räägiti sellest, et tuleb täpselt eristada, millal on probleemid tingitud ravist ja millal patsiendi olmemuredest. Tegelikult Eestis ravivigade arv ei ole suur, ka patsientide esindusühing tõdes, et paljud mured on seotud pigem just olmepoolega ehk selle tundega, mis patsiendile pärast ravi jääb. Selle järelevalvega tuleb oluliselt rohkem tegeleda,» lausus Tsahkna, lisades, et see puudutab just hooldusravi.
«Kindlasti tuleb komisjonil uuesti tegeleda patsiendi õiguste seadusega – õigusloomes tuleb väga konkreetselt paika panna, kuidas on patsiendi õigused tagatud, kuidas toimub järelevalve ja millised on patsiendi õigused kuhugi pöörduda, kui midagi on juhtunud. Täna on väga paljudel juhtudel hägune piir – mis on haiglate ülesanded ja millised on patsientide ootused,» tõdes sotsiaalkomisjoni juht.
Komisjon otsustas kokku kutsuda töörühma, kes kaardistaks kõik selle valdkonna probleemid ja leiaks lahendused.
Arutati ka, kas patsientide kaebuste arutamiseks tuleks luua sõltumatu komisjon praeguse Peeter Mardna juhitava ekspertide komisjoni kõrvale. «See tegeleb konkreetselt ravijuhtude analüüsiga, kuid kuna väga paljud kaebused on seotud selle teise poolega, siis nende menetluseks komisjon puudub.» Tsahkna sõnul peaks sedagi arutama töörühm.