Tervisenõu: miks tekib putuka nõelamisest ohtlik anafülaksia?

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herilane.
Herilane. Foto: Ants Liigus

Anafülaksia võib tekkida näiteks siis, kui saad herilaselt sutsaka ning oled tema mürgile allergiline. See allergiline reaktsioon võib kujuneda eluohtlikuks anafülaktiliseks šokiks. Mis on nende seisundite sümptomid ning milline on esmaabi?

Kliinik.ee-s kirjutab anafülaksiast lastearst-allergoloog dr Kaja Julge:

Anafülaksia on mitut elundisüsteemi haarav immunoglobuliin E vahendatud kiire allergiline reaktsioon, mis võib tekkida mõne minuti jooksul pärast isegi väga väikese koguse allergiat tekitava aine organismi sattumist.

Sagedasemad anafülaksia põhjustajad on penitsilliin jt antibiootikumid, mesilas- ja herilasmürk, mõned toiduained (pähklid, kala, koorikloomad, muna); haiglaoludes võivad põhjustajateks olla vereülekanded, üldised ja paiksed valuvaigistid, röntgenkontrastained jt.

Anafülaksia sümptomid kujunevad välja kiiresti, sest korraga vallandub rakkudest palju bioloogiliselt aktiivseid aineid. Iseloomulikud haigusnähud on nahapunetus, sügelus, kublaline lööve, suu limaskesta sügelus ja turse, neelamis- ja kõnelemisraskused, astmast või kõritursest põhjustatud hingamistakistus, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, südametegevuse kiirenemine, vererõhu langusest tingitud nõrkustunne, surmahirm, teadvusetus, krambid. Seisund võib muutuda kiiresti eluohtlikuks, raskeimal juhul nimetatakse seda anafülaktiliseks šokiks. Siis päästab haige vaid kiire tegutsemine. Seepärast peaksid allergilised inimesed endaga kaasas kandma esmaabiks vajalikke ravimeid. 

Tõhus abivahend on automaatne süstal (EpiPen), mis sisaldab kas 0,3 mg (täiskasvanute ja suurte laste doos) või 0,15 mg (väiksemate laste annus) adrenaliini. Jämedat pliiatsit meenutav süstal võetakse paremasse rusikasse, nii et kaitsekork jääb pöidla kohale. Teise käega eemaldatakse kaitsekork, nõelapoolne ots surutakse tugevasti vastu reie väliskülge ning toimub automaatne süstimine läbi riiete.

Lisaks adrenaliinile on abi antihistamiinikumitabletist ning prednisolooni või mõne teise hormoonpreparaadi manustamisest. Et esialgsele seisundi paranemisele võib 6–8 tunni pärast järgneda teine eluohtlik allergilise reaktsiooni staadium, tuleb patsient toimetada edasiseks jälgimiseks ja raviks meditsiiniasutusse. Erinevalt nõgestõvest on anafülaksial kindel põhjus, millega kokkupuudet on väga tähtis edaspidi vältida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles