Möödunud nädala reedel Tallinnas toimunud II südamekonverents keskendus Eesti mehe tervisele. Eesti mees elab ligi kaheksa aastat vähem kui tema Soome sookaaslane ja tema naine peab 11 aastat elu lõpust veetma lesena.
Eesti mehe tervis sõltub rahast, haridusest ja karskusest
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
10. november 2008, 10:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituudi esindaja Anu Kasmeli sõnul ei ole südame- ja veresoonkonna haigused (SVH) ammu enam vaid keskealistele meestele iseloomulik nähe ja haigestutakse üha nooremas eas, vahendas meditsiiniuudiste portaal mu.ee.
«Mida suuremad on majandusraskused, seda suurem on ka tõenäosus haigestuda SVHsse,» märkis Kasmel ja lisas, et just sissetulekute ebavõrdus on maailmas üks enim tervisekadu põhjustavaid ühiskondlikke tegureid.
Kasmel võrdles ajavahemikku 1955 kuni 2005, mil Eesti mehe elueale on lisandunud kaks, Soome meestele aga 12 aastat.
Kardioloog Margus Viigimaa ütles, et kuigi 1995. aastast on Eesti meeste eluiga üldiselt mõnevõrra tõusnud, on viimastel aastatel põhi- ja keskharidusega meeste eluiga langenud.
«Kõrgharidusega naine elab 13 aastat rohkem kui põhiharidusega mees,» tõi ta näiteks.
Viigimaa käis konverentsil välja majandusliku vastutuse idee.
«Kui mees, kes poole oma elust joob, suitsetab või rikub oma tervist teadlikult mõnel muul viisil ning satub siis 40-aastasena arsti juurde, siis peaks teatud osa ravist olema sellise inimese jaoks tasuline,» rääkis ta ja lisas, et selline poliitika võiks eluraiskajaid ehk rohkem mõtlema panna.
Sama meelt oli ka ürituse üks moderaatoreid Hannes Võrno, öeldes, et sageli paneb Eesti inimest elu üle järele mõtlema see, kui temalt midagi materiaalset ära võetakse.