Teadlased kratsivad siiani kukalt ühe inimkonna kõige häirivama probleemi üle – miks me sügeleme? Siiani pole sellele küsimusele selget vastust leitud, samuti pole olemas tõhusat ravi.
Mis põhjustab sügelust?
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
20. november 2008, 09:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koguni kümme protsenti maailma inimestest kannatab kroonilise sügelemise all. Teadlased eristavad kahte erinevat sügelemistüüpi: kerget vormi, mida saab ravida antihistamiiniga, ning raskemat vormi, mida ravida ei saa, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
Kerget sügelust põhjustavad histamiinid, kemikaalid, mida leidub mürgistes taimedes, sääsehammustustes, õietolmus ja mujal. Krooniline sügelemine võib tuleneda neeru-, maksa- või verehaigustest, HIVst, ohatistest, ekseemist ning paljudest teistest põhjustest.
«Teine vorm on väga tõsine ning väga levinud, selle põhjuseks on ligi poolsada erinevat haigust,» ütles Minnesota ülikooli neuroteadlane Glenn J. Giesler. «Sellist sügelust praegu leevendada ei osata.»
Washingtoni ülikooli neuroteadlane Zhou-Feng Chen on aga leidnud sügelemisega seotud geeni, mis kannab nime GRPR. Kui ta süstis selle geeni poolt vabastatavat ainet laborihiirtele naha alla, hakkasid nad ennast meeletult kratsima.
Ka kratsimise osas ei ole teadlastel selgust. Kuna sügelemine toimub tegelikult ajus, mitte naha pinnal, ei ole teada, kuidas kratsimine seda leevendab. Giesleri spekulatsiooni järgi võib kratsimine takistada seljaaju närvirakkudel sügelust põhjustavale tegurile reageerimist takistades niimoodi aistingu jõudmist ajju.