Eesti ravikindlustussüsteemiga pole võimalik liituda neil inimestel, kel on küll raha sotsiaalmaksu tasumiseks, aga kes ei tööta Eestis või ei soovi üldse töötada.
Vabatahtlikult pole võimalik haigekassaga liituda
21. november 2008, 09:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välismaal töötav, kuid Eestile tulumaksu tasuv inimene ei saa Eestis ravikindlustust vormistada, sest tal pole töökohta Eestis, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom. Kokkuvõttes ostab tema jaoks haigekassalt poliisi abikaasa, kes on talle nagu ülalpidaja.
Muidugi katab kindlustuse väljamakseid nn ülalpeetav oma suurest palgast, aga abikaasa ei saa kuidagi aru, miks raha omav inimene ei saa ise ennast kindlustada.
Eesti Haigekassas laiutatakse käsi, et seadus on selline. Haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel tuletab meelde, et Eestis on kindlustusseltse, kes ka ravikindlustust pakuvad.
Haigekassa-sarnase teenuste valikuga ravikindlustust pakub Eestis vaid ERGO. Kuid Eesti elanike seas pole see kindlustus populaarne, sest loobuda haigekassast ei saa, aga maksta ühe ja sama asja eest kaks korda keegi ei taha.
Lisaks ei laiene maksusoodustused investeeringule oma tervisesse, võrreldes nt investeeringutega elamusse, haridusse ning pensionifondidesse.
ERGO juhatuse esimees Sergei Vahnitski räägib, et arendada haigekassa omale alternatiivset süsteemi on mõttetu, sest see osutub liiga kalliks ega tasu ennast ära. Seepärast on selles valdkonnas olemas vaid lisaravikindlustus.
Tegemist on nende kulude katmisega, mida ei kata haigekassa, näiteks hambaravi, vaktsineerimine, uuringud, massaaž, kosmeetilised protseduurid.
ERGOs arvatakse, et Eestis ei tasu rakendada USAga sarnast ravikindlustussüsteemi. USAs saab head raviteenust vaid see, kes suudab maksta. ERGO arvates sobiks meile paremini riikliku ja erakindlustuse sümbioos.