Fotograaf jagab õudset sünnituskogemust: kirurgidel kulus 90 minutit, et mind kinni õmmelda...

Dagmar Lamp
, Sõbranna.ee ja teemaveebide osakonna juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pixabay

Sünnituse ajal ette tulevatest vaginaalrebenditest räägitakse vähe, ometi kannatavad selle käes paljud naised.

Fotograaf Frances F. Denny kirjeldab pikalt ja põhjalikult väljaandes Bazaar enda üliraske sünnituse kogemust. «Oli tunne, nagu oleks mu vaagen keskaegsel piinapingil, samal ajal kui mu tütar mulle rinnale pandi,» meenutab naine. «Pärast 36-tunnist sünnitust ja viit tundi pressimist, oli mul tõsine sünnitusvigastus: neljanda astme pärakupiirkonnarebend. See tähendab, et kui mu tütart mu kehast välja tõmmati, oli rebenenud nahk mu vagiinast sulgurlihaseni. Kirurgidel kulus 90 minutit, et mind kokku õmmelda. Ma olin terve aja teadvusel.»

Kui Chrissy Teigen hiljaaegu sotsiaalmeedias avaldas, et ka tema viimatine sünnitus lõppes rebendiga, oli inimeste ignorantsus hämmastav. Tema postituse all kommenteeriti: «Oot, mis õmblused? Ma arvasin, et õmblused on vaid keisrilõike puhul.» Sellele vastas teravkeelena tuntud Chrissy lihtsalt: «Oh kui nunnu!»

Vaginaalrebendid on väga levinud. Nende tõsidust mõõdetakse astmetes: esimese ja teise astme rebendid on kergemad, kolmanda ja neljanda astme omad aga tähendavad, et rebenenud on lisaks nahale ka koed ja lihased. On uuringuid, mis näitavad, et tõsisemaid rebendeid esineb suisa 11 protsendil sünnitustest.

Denny selgitas, et kuigi tema haav ei näinud välja väga õudne, oli oluline teada, et haav paranes seest väljapoole. Samuti ei õpetatud teda hästi haava hooldama, seega veetis ta esimesed kuud vaid voodis pikali, suutmata isegi oma lapse mähkmeid vahetada. Kui ta lõpuks füüsiliselt terveks kuulutati ja valu oli taandunud, avastas ta, et tema vaagnapõhjalihased on jõuetud.

Ka see on väga levinud probleem - kaasa toob see uriinipidamatuse ning 50 protsendil naistest esineb emaka prolaps ehk allavaje. Vaagnapõhjalihased on üliolulised, kuna on sisuliselt kui korv, mis hoiab meie elundeid paigas. Seega mängib vaagnapõhi rolli mitte ainult organite hoidmisel, vaid ka seksuaalsete naudingute puhul.

Lahenduse leidis naine siis, kui ta suunati vaginaalteraapiasse, mida veab Lindsey Vestal, organisatsiooni The Functional Pelvis rajaja. Vestal jagas üliolulist teadmist: ükski hulk Kegeli-harjutusi ei aita sul tegelikult vaagnapõhja tervendada, vaagnalihaste treeningut saab võrrelda iga teise lihastreeninguga - oluline pole mitte ainult lihase pingutamine, vaid ka õige lõdvestamisoskus. Vaagnapõhjalihaste teraapia tegeleb müriaadi probleemidega, mis on seotud vaagnavöötmega ning USAs oskavad juba mitmed arstid naisi pärast sünnitust vaagnapõhjalihaste teraapiasse suunata.

Õnneks on ka Eestis olemas spetsialiste, kes vaagnapõhjalihaste füsioteraapiaga tegelevad. Infot tasub uurida näiteks Elite kliinikust, Confidost, Kõhukliinikust või ka Ida-Tallinna Keskhaiglast.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles