/nginx/o/2018/07/24/11032554t1h9a0b.jpg)
Sama palju kui on inimesi, on ka erinevaid lahendusi tervislikeks eluviisideks – vajadustele vastavaks toitumiseks, piisavaks liikumiseks ja puhkamiseks. Küllap aga on nii mõnigi lapsevanem kogenud, et puhkuste aeg, ilusad ilmad ja pikad päevad on väljakujunenud päevarežiimi segi ajanud, kirjutab tervise Arengu Instituudi toitumisnõustaja Kristin Salupuu tarkvanem.ee lehel.
Sageli kiputakse ära unustama põhilisi hea tervise jaoks vajalikke harjumusi, millest kinnipidamine pole üldse keeruline, kui seda natukenegi planeerida.
1. Korrapärased mitmekülgsed eined
Söögikordade vahelejätmine ning selle asemel krõpsude ja küpsiste nosimine ei ole lahendus! Järgmisel korral valmista pere väljasõidule parem hoopis meelepärane salat, vräpid või võileivad, miks mitte ka värskendav smuuti. Janu kustutamiseks ära unusta kaasa võtta piisavas koguses vett. Autokülmikus püsivad toidud kenasti jahedad ja värsked. Kui selline etteplaneerimine aga liigselt peavalu tekitab, siis õnneks on juba ka paljudes tanklates, kioskites ja poodides tervisesõbralike snäkkide ja einete valik olemas.
2. Heaks enesetundeks hädavajalik füüsiline koormus
Sageli seostatakse treenimist ja füüsilist koormust kaalulangetusega, kuid tegelikult on liikuv eluviis hea tervise ja enesetunde alus ning ülioluline meie kõigi jaoks. Lapsed peaksid olema füüsiliselt aktiivselt vähemalt 60 minutit päevas. Lastele, kes on harjunud sõpradega suvel tundide viisi õues mängima, jooksma ja rattaga sõitma, ei ole see mingi probleem, aga võib osutuda katsumuseks neile, kes sooviksid parema meelega toas aega veeta.
Nagu iga muu tegevusega, on ka sportimisega nii, et see on väga nauditav, kui selles olla hea ja kogeda edutunnet. Viimane aga ei pea tulema edukast võistlemisest, vaid näiteks sportlikust pühapäevast pere keskis, liikudes harjumuspäraselt või avastades midagi uut ja põnevat.
3. Väljapuhkamiseks vajalik uneaeg
Valged ööd ja põnevad suvised tegevused võivad uneaega oluliselt lühendada. Vaatamata koolivaheajale võib salakaval magamatus tekitada isu suhkru- ja rasvarohkete toitude järele, mille vitamiinide ja mineraalainete sisaldus on energiasisaldusega võrreldes väga väike. Sääraseid toite on kahjuks kerge ka ranna- või reisikotti kaasa pakkida, mis omakorda soodustab nende liigset tarbimist.
Piisav uneaeg sõltub nii vanusest kui ka elustiilist. Keskmiselt võiksid lapsed magada 9–11 tundi ja täiskasvanud 7–8 tundi ööpäevas.