Aju arenguks olulised toidud, mida kõik lapsed vajavad (1)

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesel kahel eluaastal loodud ühendusi ja muutusi ajus enam tagasi pöörata ei saa.
Esimesel kahel eluaastal loodud ühendusi ja muutusi ajus enam tagasi pöörata ei saa. Foto: Volodymyr Melnyk / PantherMedia / Volodymyr Melnyk

Aju arenemine raseduse ja esimese kahe eluaasta jooksul määrab, kuidas mõtlemisorgan ülejäänud elu jooksul töötab. 

Lapse esimesed 1000 elupäeva on aju arengus määravad ning toit, mida ta seal juures saab mängib samuti olulist rolli, kirjutab Harvard Heath. Närvid kasvavad ja ühenduvad, kattuvad müeliiniga ning loovad süsteemi, mille järgi kujuneb välja laps ja hiljem täiskasvanu, kuidas ta mõtleb ja elu tunnetab.

Need ühendused ja muutused mõjutavad sensoorseid süsteeme, õppimist, mälu, tähelepanu, infotöötlemise kiirust ja võimet tujusid ja impulsse kontrollida, isegi seda, kuidas inimene mitme ülesandega korraga hakkama saab. Neid ühendusi ja muutusi ajus ei saa enam tagasi pöörata.

Keskkond, kus laps elab, kuidas teda armastatakse ja tema eest hoolitsetakse, on nende ühenduste tekkimisel määrav. Rinnaga toitmisel on samuti suur kaal – mitte ainult toitainete osas, vaid ka tänu lähedasele kontaktile emaga, mis on osa rinnaga toitmise protsessist.   

Kust saada aju arengule olulisi toitaineid?

  • Valgud sisalduvad erinevas lihas, mereandides, ubades, hernestes, munas, sojatoodetes, pähklites, seemnetes ning piimatoodetes.
  • Tsinki on kõige rohkem austrites, kuid seda leidub ka paljudes lihades, kalas, piimatoodetes ja pähklites.
  • Rauda leidub lihas, ubades, läätsedes, hommikusöögihelvestele lisatuna, tumedate lehtedega köögiviljades ja küpsekartulis.
  • Koliini saab lihast, piimatoodetest ja munadest, kuid samuti paljudest köögiviljadest.
  • Folaat on eriti oluline toitaine rasedatele ning seda leidub maksas, spinatis või toidulisandina erinevatele toitude koostises.
  • Joodi saab merevetikatest, kuid samuti jodiseeritud soolast või joogiveest.
  • A-vitamiini on maksas, porgandites, maguskartulis ja spinatis.
  • D-vitamiini ehk päikesevitamiini saab kõige paremini päikese käes viibides. Sea leidub samuti rasvases kalas, näiteks lõhes.
  • B6-vitamiini allikad on maks ja teised looma organid, kala, kartulid ja muud tärkliselised köögiviljad.
  • B12-vitamiin leidub loomsetes toitudes, näiteks lihas, kalas, munades ja piimatoodetes.
  • Pika ahelaga polüküllastumata rasvhapped, näiteks oomega-3 rasvhapped, sisalduvad rasvases kalas.
Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles