Teadlaste loodud sääsk tõrjus Austraalia linnast välja ohtliku troopilise haiguse

Hans Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Jaime Saldarriaga / Reuters / Scanpix

Austraalia linnas Townsville'is kasutati dengue palaviku leviku vähendamiseks teadlaste loodud erilisi sääski. Wolbachia bakteriga nakatunud sääsed ei saa nakkushaiguseid inimestele edasi anda ning edu Townsville'is annab lootust sama tehnikat kasutada ka mõrvarliku malaaria või loodete arengut pidurdava zika-viiruse poolt räsitud piirkondades.

187 000 elanikuga linnas, mida on dengue palavik minevikus korralikult vaevanud, lasti laboris loodud sääsed nelja aasta eest keskkonda. Aastate jooksul putukad paljunesid ning levisid linnas. Kuigi Wolbachia bakteriga sääsed võivad haigustekitajat küll kanda, ei liigu see inimese vere imemise käigus edasi ning nakkumist ei toimu. Tänavu pole Townsville'is diagnoositud ühtegi uut dengue palaviku juhtumit, vahendab The Guardian.

Uudse idee toimeviis on kaunis lihtne. Wolbachia bakterit kandvad sääsed lastakse loodusesse, putukad paljunevad ning neist saab aja jooksul ja vähekese õnnega domineeriv sääsetüüp mõnel kindlal maa-alal. Varasemalt on teadlaste paljundatud erilisi sääski katsetatud palju väiksemates regioonides, kuid 66 ruutkilomeetri suurune Townsville on esimene ulatuslik õnnestunud katse.

Järgmisena on plaanis kontrollida eksperimendi tulemusi Tallinnast väheke väiksemaks Jogjakarta linnas Indoneesias. Projekti peamine oletatav komistuskivi on, et kas bakterit kandvad sääsed jäävad pikemas perspektiivis ellu. Seni on World Mosquito Program'i veetud projekt viimase seitsme aasta jooksul sääski loodusesse lasknud ning kõik märgid näitavad, et loomakesed püsivad elus ja paljunevad jõudsalt.

Senised andmed näitavad, et Wolbachia bakterit kandvad sääsed on nii keskkonnale kui inimestele, kelle verd nad imevad, täiesti ohutud. Olematu mõju keskkonna tasakaalule teeb selle lähenemise etemaks drastilisematest ideedest, näiteks haigustekitajate kandjate sääskede täielikust hävitamisest.

Peamine küsimus on just meetodi tõhususes. Townsville’i projekti maksumus oli umbes 10 eurot elaniku kohta, kuid projekti eestvedajad loodavad hinna veelgi väiksemaks kahandada, tuues selle ligi 90 sendini inimese kohta.

Sellisel juhul saaks bakterit kandvaid sääski rakendada ka maailma kõige vaesemates piirkondades, mis on pahatihti tõvedest kõige räsitumad. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel põdes 2016. aastal malaariat ligi 216 miljonit inimest, kellest umbes pool miljonit ka haiguse tõttu suri. Kaugemas tulevikus loodavad projekti eestvedajad oma loodud sääski ka malaaria ennetuses kasutada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles