Leetrid laastavad jätkuvalt Euroopat, haigestunud on rekordarv inimesi

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Leetrid

FOTO: Wikipedia.org

Leetrite suurem puhang sai Euroopas alguse möödunud aastal ning on tänavu veel hüppeliselt kasvanud. 

Tänavu esimese poolaastaga on WHO Euroopa regioonis leetritesse nakatunud üle 41 000 inimese, mis ületab märkimisväärselt viimaste aastate haigusjuhtude arvu. Näiteks oli perioodil 2010-2017 leetritesse haigestumus kõrgeim möödunud aastal, mil registreeriti terve aasta peale 23 927 haigusjuhtu. 2016. aastal oli seevastu perioodi madalaim haigestumus, vaid 5273 juhtu. Lisaks on tänavu registreeritud 37 leetritest tingitud surmajuhtumit.

«Pärast 2016. aasta madalat haigestumust oleme tänavu näinud haigusjuhtude arvu dramaatilist kasvu ning laienenud haiguspuhanguid. Kutsume Euroopa riike üles rakendama laiahaardelisi meetmeid, et haiguse levik peatada. Hea tervis saab alguse immuniseerimisest ning seni, kuni me pole suutnud haigust elimineerida, ei suuda me täita ka oma jätkusuutliku arengukava eesmärke,» tõdes WHO Euroopa regiooni juht dr Zsuzsanna Jakab.

Tänavu on rohkem kui 1000 leetrite haigusjuhtu esinenud mitmetes riikides, sealhulgas Prantsusmaal, Gruusias, Venemaal, Kreekas, Itaalias, Serbias, Ukrainas. Ukrainat on haigus kõige enam laastanud, seal on tänavu registreeritud üle 23 000 haigusjuhu, mis on enam kui pool kogu Euroopa omadest. Kõigis nimetatud riikides on olnud ka leetrite tüsistustest tingitud surmajuhtumeid, seni on neid kõige enam teada Serbias – kokku 14 surmajuhtumit.

Praeguseks on 43 Euroopa regiooni riiki 53-st suutnud leetrite levikule piiri panna ning punetiste osas on sama teinud 42 riiki, selgus WHO Euroopa leetrite ja punetiste elimineerimise komisjoni andmetest. Leetrite levik jätkus pikalt ka neis riikides, mis varasemalt olid kuulutatud leetrivabaks ning puhangute esinedes muudeti taas riigi staatus haiguse levikualaks. Komisjon tunneb muret selle üle, et vaktsineerituse tase on mõnes riigis suhteliselt madal ja puhangute vältimiseks ebapiisav.

«Selline tagasilöök näitab hästi, et iga vaktsineerimata inimene on haiguste suhtes haavatav hoolimata oma elukohast. Iga riik peaks jätkama survestamist, et suurendada vaktsineerimisega hõlmatust, isegi kui haiguse levikule on juba riigis piir pandud või see elimineeritud,» märkis WHO Euroopa regiooni nakkushaiguste büroo juht dr Nedret Emiroglu.

Leetreid põhjustav viirus on erakordselt nakkav ning levib kiirelt. Haiguspuhangute vältimiseks peaks vaktsineerimisega hõlmatus olema riigis vähemalt 95 protsenti. Praegu valitseb aga Euroopas ebastabiilne olukord, mil osa riikidest näitab üle 95-protsendist taset, mõnes jääb hõlmatus aga alla 70 protsendi ning nakkusoht on suur.

Tagasi üles