Ohtlik või ohutu: miks tekib õhupuudus?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Õhupuuduse põhjused võivad olla väga erinevad. Sagedase või püsiva õhupuuduse korral peaksid pöörduma arsti poole.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Õhupuudusel ja hingeldamisel võivad olla väga erinevad algpõhjused. Ohutu on tavaliselt füüsilise aktiivsuse tõusuga seotud tegevustest johtuv ajutine õhupuudus. Kurjajuur võib peituda aga ka haigustes nagu kopsupõletik, astma või isegi südamerike või kopsuvähk. Vaatame, kuidas teha vahet ohutul ja ohtlikul.

Kui õhupuudus muutub progresseeruvalt hullemaks, peaksid pöörduma arsti poole, paneb südamele ajakiri Health. Eriti kui sellega kaasneb valu rinnus. Heidame valgust  põhjustele, mis võivad tekitada hingamisprobleeme.

Astma

Õhupuudus on astma peamisi sümptomeid, ühes vilistava hingamise, köhimise ja rinnus esineva pitsitustundega. Astmat põhjustab hingamisteede kitsenemine. Allergilist astmat kutsuvad esile keskkonnatingimused nagu sigaretisuits, õietolm, loomade kõõm, hallitus ja isegi ilmastikutingimused. Seda tüüpi astmat ravivad üsna tõhusalt ravimid.

Mitteallergiline astma on salapärasem ja seda ravida keerulisem – see tekib tihti keskealistel, ülekaalulistel naistel ega taandu enam ka kaalu langedes.

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus

Seda iseloomustab kopsumahu järkjärguline vähenemine, mis väljendub hingamisraskustena. Selle kaks tüüpi on krooniline bronhiit ja emfüseem. Sümptomid sarnanevad astmaga: lisaks õhupuudusele on hingamine vilisev ja rinnus pitsitab. Köhides võib aga erituda lima. Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse puhul on õhupuudus aga üsna valdav ja võib painata isegi istudes. Eriti hästi tuleb see esile treenides. Suitsetamine on haiguse suurim riskifaktor. Haigusele pole ravi, aga seisundit võib muuta talutavamaks kas ravimite, hapnikuteraapia, operatsiooni või erandkorras kopsusiirdamisega.

Kopsuemboolia

Kopsuemboolia tekib siis, kui mõnes teises kehaosas tekkinud vereklomp, tavaliselt on see tulnud jalgadest, satub kopsudesse ja põhjustab äkilist valu rinnus ja mõnikord ka verist köha. See võib lõppeda surmaga ja sestap vajab kohest ravi. Suuremas kopsuemboolia ohus on suitsetajad, ülekaalulised inimesed, hiljuti kehavigastusi saanud, vähki põdevad ja ka teatud ravimite tarvitajad. Sealhulgas tõstab selle tekkimise ohtu rasestumisvastaste tablettide tarvitamine.

Parim viis kopsuembooliat vältida on olla regulaarselt füüsiliselt aktiivne ja tarbida piisavalt vedelikku või kanda rõhusokke. Haigust ravitakse tavaliselt vere vedeldajate või operatsiooniga.

Süsinikmonooksiidi mürgitus

See on lõhnatu, maitsetu, nähtamatu gaas, mis võib kodudes olla kasutusel kaminates, ahjudes, grillides. Gaasi sisse hingates asendab see punastes verelibledes hapnikumolekulide koha, põhjustades ajukahjustust või isegi surma. Mürgituse tõenäosust saab vähendada, installeerides koju süsinikmonooksiidi detektori.

Allergilised reaktsioonid

Tõsised allergilised reaktsioonid võivad samuti põhjustada õhupuudust. Kõri paistetab kinni ja õhu jõudmine hingamiselundkonda muutub raskemaks. Mõnel juhul juhtub see näiteks maapähklite söömise ja mesilase nõelamise tagajärjel. Nii tugeva allergilise reaktsiooni korral tuleks kutsuda kiirabi.

Kopsupõletik

Viirusliku kopsupõletiku puhul on õhupuudus tavaline, enesetunne sarnaneb gripi põdemisega ja seisund paraneb mõne nädalaga. Bakteriaalsed kopsupõletikud on tõsisemat laadi ja tihti ülikõrge palavikuga.

Kopsupõletik põhjustab hingamisteede paistetust ja kopsude õhukotid täituvad limaga, mis põhjustabki õhupuudust ja väsimust.

Madal vererõhk

Võib põhjustada õhupuudust ja ka pearinglust ja minestust. Väga madala vererõhu ajutised põhjused võivad olla vedelikupuudus, viirused, rasedus ja teatud haigusseisundid. Selle vastu on kõige tõhusamad tervislikud eluviisid, eriti oluline on suitsetamisest loobuda ja alkoholiga piiri pidada ning piisavalt vedelikku tarbida. Söö ka mõõdukalt soola!

Südameprobleemid

Süda ja kopsud on tihedalt seotud. Kõik, mis vähendab südame võimekust pumbata verd, langetab ka kopsude suutlikkust hingata. Nii laienenud südame kui infarktiga kaasneb õhupuudus.

Kopsuvähk

Kõik raskemad kopsuhaigused põhjustavad õhupuudust. Eriti kopsuvähk, mis blokeerib hingamisteid.

Nii tuberkuloos, pulmonaarne hüpertensioon ehk kõrge vererõhk, mis mõjutab kopse, ja kopsude armistumisega seotud kopsufibroos põhjustavad õhupuudust.

Tagasi üles