Kuus levinud unemüüti, millel tõepõhi puudub

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

On täiesti võimalik magada kaheksa või üheksa tundi ning endiselt väsimust tunda, kui vaevled unehäirete käes.

FOTO: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Enne magama minekut sooja piima joomine võib anda vaid psühholoogilise efekti ning kerge päevane uinak veel ööund ei riku. 

Igaühel on oma tõekspidamised selle kohta, mis neile hea une kindlustab. Portaal Men´s Health lükkab teadusuuringute abiga ümber mõned levinumad magamise kohta käivad müüdid.  

1. Kõik vajavad kaheksat tundi ööund

Unevajadus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas geneetikast. Uni on sarnane pikkusega, oleme erinevad ning paljuski on see geneetiliselt määratud, seletas uneekspert Neil Stanley väljaandele Independent. Pannes tähele, mis kell lähed magama, mitu tundi öösel põõnad ja kui puhanud seejärel oled, on võimalik endale ideaalne uneaeg leida.

2. Sooja piima joomine paneb magama

Pole teaduslikku alust, et piima joomine aitaks magada, väidavad Arkansase ülikooli teadlased. Ülikooli blogis selgitatakse, et müüt sai alguse faktist, et piimas on jääke trüptofaanist ehk aminohappest, mida keha kasutab serotoniini ja melatoniini tootmiseks, mis meil magada aitavad. Siiski ei ole piimas kaugeltki nii palju trüptofaani, et meid uimaseks teha.

3. Juust tekitab luupainajaid

Kuigi inimesed süüdistavad õhtul rasvase juustu söömist halbades unenägudes, siis ei ole toitumisnõustaja Joy Dubosti sõnul tõendeid, mis seda ideed toetaksid. Uurijad usuvad, et laktoositundlikkusega inimestel võib uni peale piimatoodete tarbimist häiritud olla. Küll aga mitte luupainajatest, vaid gaasidest, puhitusest ja kõhukrampidest.

4. Uinakute tegemine rikub ööune

Kuigi arvatakse, et päeval magamine ei mõju ööunele hästi, siis ei sega kerge uinak magamaminekut, väidab USA uneuuringute instituut. Tegelikult on meie sisemised kellad seatud just nii, et muutume pärastlõunal uniseks. Lühike, 20-minutiline uni on parim, sest nii ei jõua magaja veel REM-une või sügava une faasi, mis põhjustab üles ärgates väsimust.

5. Unisus sõltub sellest, kui palju igal öösel magad

On täiesti võimalik magada kaheksa või üheksa tundi ning endiselt väsimust tunda, kui vaevled unehäirete, näiteks uneapnoe käes. Seisund põhjustab öiseid hingamispause ja korduvat unest ärkamist. Uneapnöe tõttu on raske sügavasse unne vajuda ja tekibki päevane väsimus.

6. Kõik inimesed ei näe unenägusid

USA tarbijateadlikkust tõstva organisatsiooni Better Sleep Council sõnul usub 122 milljonit ameeriklast, et nad ei näe kunagi unenägusid. Uurijat on aga arvamusel, et kõik inimesed näevad neid ning uneuuringute instituudi sõnul näeb keskmine inimene REM-une jooksul neli kuni kuus korda unenägusid. Mõned inimesed ei mäleta lihtsalt hommikul, et nad nägid und ning pole kindel, miks mõned inimesed suudavad unenägusid paremini meenutada.

Tagasi üles