Sisuturundus

Kuidas kohvi tervislikumalt tarbida?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje

FOTO: Pexels

Kohvi joomise kohta levib palju vastakaid arvamusi. Enamikule inimestest seostub see aromaatne soe jook meeldivate tunnetega, samas manitsetakse kofeiinikogust piirama. Apotheka apteeker Kerli Valge räägib, mida võiks kohvi mõju kohta teada.

Kofeiini leidub peale kohvi tees, koola- ja energiajookides, kofeiin on ka mitmesuguste ravimite koostises. Seda kombineeritakse näiteks paratsetamooliga. Uuringute tulemused on näidanud, et sellises kombinatsioonis olevad preparaadid leevendavad valu kiiremini ja pikemaajaliselt. Samuti kasutatakse kofeiini viirushaigusest põhjustatud väsimuse ja unisuse leevendamiseks.

Kofeiin on stimulant. Selle ergutav toime võib saabuda juba veerand tundi pärast selle tarbimist, toime võib kesta isegi kuni kuus tundi. Samas ei anna kofeiin energiat, vaid lihtsalt vähendab väsimustunnet.

Tund pärast ärkamist

Kindlasti ei tohi kohvi juua tühja kõhuga, näiteks enne hommikusööki. See võib mõjuda sooltele ärritavalt ning tuua kaasa valu, puhitused ja kõrvetised.

Hommikuse kohvijoomise edasilükkamise kasuks räägib ka hormonaalne tsükkel ehk sisemine kell. Pärast ärkamist hakkab keha tootma kortisooli. See hormoon reguleerib näiteks organismi metabolismi ja veresuhkru taset ning paneb ka inimest end erksana tundma. Nii pole mõtet juua ergutavat jooki just siis, kui keha end loomulikul teel niigi ergutab.

Kofeiin võib lühiajaliselt tõsta vererõhku ja sellega kaasnevalt võib verevarustus organismis lühiajaliselt intensiivistuda. Seetõttu aitab sage, kuid väikestes kogustes kohvi joomine töövõimet ja virgust paremini säilitada kui harv suurtes annustes joomine.

Õhtusöögi lõpuks espresso

Ehkki kohv võib ühele inimesele rohkem mõju avaldada kui teisele, soovitatakse uinumisraskuste vältimiseks kolm tundi enne magamaminekut kohvi mitte juua. Samas ei tähenda see, et õhtusöögi järel tuleb kohvist täiesti loobuda. Sellisel juhul on soovitatav valida piimakohvi asemel espresso, sest kohvis olev piim aeglustab kohvi imendumist, mistõttu on piimakohvi ergastav toime pikaajalisem. Pealegi, espresso pärast sööki kiirendab ka seedimist.

Kofeiini sisaldavate toodete tarvitamise juures tuleb arvestada sellega, et geneetilistest iseärasustest, vanusest, soost ja kasutatavatest ravimitest lähtudes on kofeiini toime intensiivsus erinev. Terve täiskasvanud inimene võib päevas juua kaks kuni neli tassi kohvi, arvestades, et kofeiinisisaldus ühe joogi kohta on 80–100 milligrammi.

Suured kofeiinikogused (üle 300 milligrammi päevas) ei sobi lapseootel ega imetavatele naistele. Kofeiini tarbimist tuleb piirata või sellest loobuda, kui esineb näiteks südameveresoonkonna haigusi, haavandtõbe, reflukshaigust, astmat, osteoporoosi või ka näiteks depressiooni. Kofeiin küll esialgu parandab meeleolu, kuid sellele järgneb tuju langus ja depressiooni süvenemine. Lisaks võib kofeiin mõjutada antidepressantide toimet.

Tasub ka teada, et kofeiin suurendab kesknärvisüsteemis neurotransmitteri dopamiini tootmist. See on sõltuvusliku iseloomuga naudinguhormoon – kui ajule seda kõvasti võimaldada, ei unusta ta selle aine allikat. Nii võibki kujuneda kohvisõltuvus.

Kui organismil on tekkinud kofeiinist sõltuvus, ei tasu kohvist päevapealt loobuda, sest see võib põhjustada ärajäämanähtusid: värinaid, krampe, unehäireid jm. Kui suur kohvisõber soovib loobuda kohvi joomisest, tasub igaks juhuks nõu pidada arsti või apteekriga.

Mida võib põhjustada suur kogus kofeiini?

Närvilisust ja ärrituvust
Ärevust, segadustunnet, pingeseisundit
Peavalu ja -ringlust
Unehäireid ja unetust, kurnatust
Käte värisemist, vereringehäireid
Arütmiat, südame löögisageduse kiirenemist või aeglustumist
Kõrget või madalat vererõhku
Punastamist, hingamise kiirenemist
Isukaotust, kõhulahtisust
Vee ja naatriumi ülemäärast eritumist neerude kaudu
Iiveldust või oksendamist
Mao ülihappesust, refluksi

    Populaarne

    Tagasi üles