«Pealtnägija» meditsiini suurhanke fiaskost: esmaspäeval ei tea paljud patsiendid, millise arsti juurde minna

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Arstikabinet. Foto on illustratiivne.

FOTO: Tairo Lutter

Eesti suurim meditsiinihange on osutumas suurejooneliseks ämbriks: järgmisest nädalast peaksid patsiendid minema uute arstide juurde, aga 46 miljoniline hange upub vaietesse ja süüdistustesse, ilmneb seekordsest ETV saate «Pealtnägija» loost.

Kolmapäeval saatis suur hulk erialaarste ja erakliinikuid pöördumise Haigekassale, peaministrile ja terviseministrile, milles väidetakse, et äsja lõppenud Eesti suurim ravihange oli totaalne fiasko. Väidetavasti toimus 46-miljonilisel hankel Facio-tegemine ehk formaalselt korrektsete paberitega, aga sisuliselt riiulifirmad haukasid suure tüki pirukast.

Kuid mis kõige hullem: nagu «Pealtnägija» avastas, järgmisest esmaspäevast ei tea tõenäoliselt paljud patsiendid, millise arsti juurde minna.

Medita kliinik ja selle juhataja Kristo Ausmees annab tormihoiatuse Eesti erameditsiini turule. Seda kliinikut võib vaieldamatult pidada meditsiinihanke suurimaks võitjaks, kes peaks esmaspäevast avama rohkelt uusi erialasid Tartus ja Tallinnas, kuid konkurentide sõnul puudub võimekus raviteenuseid osutada.

Küsimusele, mis saab 1. oktoobril, kui Medita peaks Harjumaal oma tegevust alustama, vastab Ausmees, et siis ei alusta mitte keegi. «Lepinguid ei ole,» selgitas ta.

Emotsioonid on pinnal, sest ilma suurema kärata otsustati septembri alguses suurima meditsiinihanke võitjad üle Eesti. Hankel, kus läks jagamisele erialaarstiteenus Valgast Võruni ja Tapast Tallinnani, laekus rekordilised 337 pakkumist 132-lt kandidaadilt. Aga samuti anti sisse rekordiline arv vaideid – 29.

Seetõttu kavandatud tähtajal, 1. oktoobril uued lepingud ei jõustu. Probleeme tunnistab ka hanke korraldanud Haigekassa.

Teatavasti tellib riik läbi Haigekassa teatud hulga ravijuhtusid. Rõhuv enamus neist vastuvõttudest tehakse haiglavõrgu arengukava haiglates ehk suurhaiglates nagu Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli kliinikum. Kuid 7 protsenti tellitakse erasektorist, kes võib vastu võtta ka tasulisi kliente.

Tänavu mais avaski Haigekassa riigihanke erakliinikutele 17 erialal üle Eesti, otsides sellega ligi 100 lepingupartnerit alates günekoloogiast ja lõpetades silmaraviga. Isegi 7 protsenti kogumahust tähendab erameditsiinituru suurt ümbermängimist. Kuna seniseid lepinguid juba pikendati, jäi Haigekassa ajahätta ning kavandatav töö alustamise tähtaeg, 1. oktoober pressis peale.

Lisaks väga kiirele tegutsemisele surus arste ka hankes seisev Haigekassa soov, et nad peavad patsiente ravima 15 protsenti odavamalt kui seda teevad suurhaiglad. On omaette teema, miks erakliinik peaks ravima soodsamalt, kui seda teevad suurhaiglad, kuid tõsiasi on, et hankes oli sees koefitsient 0,85 riiklikust hinnast. Ehk kui silmaarsti ravi maksab suurhaiglas 60 eurot, siis eraarst tehku see 51 euroga.

«Kui meilt küsitakse koefitsienti, siis meilt küsitakse väga kehva kvaliteediga meditsiini,» märkis Taastava Kirurgia Kliiniku juht, veresoontekirurg Tiit Meren.

Silmalaseri juhi Kai Noore arvates võidakse sellise hinna puhul patsiendile lihtsalt mingit hädavajalikku ravi mitte anda, kasutada odavamaid tööriistu vms.

Medicumi nõukogu liige Jaanus Vool rõhutas, et Haigekassa selline poliitika soodustab kindlasti Haigekassa arvetega sohki tegemist. «Ühele inimesele sama haigestumise juures kirjutatakse nii-öelda kaks või kolm raviarvet,» selgitas Vool.

Haigekassa ütleb, et nende eesmärk on süsteem võimalikult efektiivselt tööle panna. Erinevate vaiete tõttu avalikustati enamus hanke tulemusi 7. septembril ehk kolm nädalat enne, kui uued tegijad peaksid alustama ja vanad lõpetama. See otsus lõhkas justkui pommi, sest paljud tunnustatud tegijad jäid Haigekassa lepingutest ilma. Näiteks Mihkel Mardna ja Ortopeedia Arstid olid haigekassa lepingupartner 14 aastat ja tegid keerulisi lõikusi, teiste seas ka tippsportlastele. Kuid nüüd kaotasid ravijuhtudes üle poole Haigekassa lepingutest ehk rahaliselt 1,6 miljoni asemel saavad alla 800 000.

Mardna nentis, et see tähendab kindlasti osade töötajate koondamist. Ka Kai Noor tõdes, et Silmalaserist tuleks koondada kuni 13 töötajat. Haigekassaga 19 aastat lepingut omanud Silmalaser jääb nüüd sellest üldse ilma, ehkki kliinik teeb operatsioone, mida mujal Eestis ei tehta.

Jaanus Vool ütles, et kujunenud olukorras on näiteks Lasnamäe ravikindlustatud elanikele kurvad või väga kurvad uudised. «Täna kehtivate otsuste puhul võib kirjanduslikult öelda, et riigipoolsed otsustajad on määranud 150 000 Lasnamäe elanikku pimedaks ja kurdiks,» nentis Vool.

Kui Haigekassa selgitab toimuvat turu korrastamisega, siis arstide sõnul saavutati äraspidine tulemus. Nende sõnul jõudis turule Facio-tegemine. See viitab kurikuulsale ehitusfirmale, kes aastaid riigihankeid alapakkumistega võitis, kuid alati lõppes asi suure jamaga, mis läks lõpuks palju kallimaks maksma.

«Tuleb keegi, kes nimetab Haigekassale, et pakub teenust, aga me teame, et ei ole haiglat, ei ole kohta, ei ole aparaati, ei ole lubasid ega midagi...,» muretseb Tiit Meren.

Ta märkis, et tema firma on aastaid investeerinud spetsialistidesse ja aparatuuri, aga nüüd teeb riiulifirma pakkumise ja kui võidab konkursi, siis mis saab patsientidest, keda praegu teenindatakse vajalikele tingimustele vastavates meditsiiniasutustes.

Ehkki silmaravis säilitas kaks erakliinikut Tallinnas oma lepingu, siis uued üllatavad tulijad pealinna raviturul on näiteks Narvast pärit sihtasutus Albinea ja Sillamäe Tervisekeskus. Viimases tegutseb üks täiskohaga silmaarst praegu Narvas, kuid juba uuest nädalast ootab teda paar-kolmsada patsienti kuus teadmata kohas ka Tallinnas. Kai Noor märkis, et Silmalaser on juba saanud kirju, milles pakutakse tohtritele tööd. See tähendab, et kliinik, mis peaks 1. oktoobrist tööd alustama, ei oma vajalikul määral ei töötajaid ega aparatuuri.

Kõige tähelepanuväärsem on Tartust pärit kliinik Medita, kes esitas pakkumise senises kodulinnas ja Tallinnas kokku 37 erialal, millest sai praeguste otsuste järgi 10. Konkurendid on sellest peaaegu šokis. Mihkel Mardna sõnul on tegemist mõnetise jokk-seisuga, kus justkui paberitega on kõik korras, aga nende dokumentide taga pole adekvaatset sisu. «Ei ole infrat, ei ole inimesi, kes suudaksid pakkuda ühte või teist raviteenust vastavalt lepingule,» selgitas Mardna.

Medita juhi, meestearst Kristo Ausmehe sõnul on nende kliinik küllalt väike ning pole eriti hangetel osalenud. Seekord aga võeti ette tervelt 37 hanget. «Ju me siis tahame suuremaks kasvada. Igaühel on oma eesmärk elus,» märkis Ausmees.

Ehkki Tallinnas on Medita tegevus registreeritud Mustamäel asuvasse büroohoonesse, siis Tartus tegutsetakse 2011. aastast ning seal on neil ka varasem haigekassa leping. Jõulise tulija eestvedajad on endine judoka ja anestesioloog Lauri Kõrgvee ja Kristo Ausmees. Ehkki mehed ise eitavad alapakkumist, esitati just Medita vastu vaidekomisjonile ja Haigekassale kõige enam kaebusi: alates kompetentsi puudumisest, korrast ära lubadest kuni vajalike haiglaruumide puudumiseni Tallinnas.

Ausmees leiab aga, et Haigekassa hangetel soositakse hoopiski vanu tegijaid ja konkurendid loobivad kaikaid kodaratesse. Aga konkreetsemalt on ta valmis neid teemasid avama siis, kui vaided läbi ja lepingud sõlmitud. «Nii meile täpselt öeldud on: Tartu mehed olgu Tartus ja ärgu segage Tallinna meeste asju,» väitis ta.

Kogu loos tuleb sisse aga üks üllatav pööre. Nimelt, kui Haigekassa leiab, et kõik seni läbi vaieldud otsused jõustuvad kogu riigis 1. oktoobril, siis riigihangete vaidlustuskomisjoni esimehe Taivo Kivistiku  sõnul ei saa alata ükski leping enne kui iga lahkheli on lahendatud ja seega esmaspäevast ei alusta ükski arst uue lepingu alusel.

Tagasi üles