Professor Ain Raal surmavast konnamürgi trendist: inimesed ei tohiks iseendaga eksperimente teha (2)

Heelia Sillamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Phyllomedusa bicolor ehk roheline puukonn, kes äritab Kambo mürki.
Phyllomedusa bicolor ehk roheline puukonn, kes äritab Kambo mürki. Foto: Pete Oxford / 1

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja ja farmakognoosia professor Ain Raali sõnul ei tasu konnamürgi ehk Kamboga eksperimenteerida, sest ka väikse koguse tarvitamine võib lõppeda surmaga.

Eile ilmus ERRi uudisteportaalis lugu keskealisest eesti mehest, kes suri konnamürgiseansil, mis on juba viimased paar aastat Eestis üha enam populaarsust kogunud.

Kuigi rohelise puukonna mürgi ehk Kambo tarvitajad loodavad seeläbi leida lahendused oma tervisehädadele ja jõuda vaimselt nn kõrgemale tasemele, sõnas Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja Ain Raal Postimehele, et teaduslikke tõendeid sellele ei leidu. «Meditsiinilises mõttes küll puudub alus Kambot kasutada,» sõnas Raal.

Vaatamata sellele, et nii mõnedki inimesed on avalikult oma konnamürgi seansidest rääkinud ning 2017. aastal võisid televaatajad ka Robert Kõrvitsa mürgiga katsetamisele «Radari» vahendusel kaasa elada, ei soovita farmakognoosia professor sellesse kergekäeliselt suhtuda, sest konnamürk võib tappa. Nii tõi Raal näiteks sel aastal kohtuarstide teadusajakirjas ilmunud Itaalia teadurite artikli, kus kirjutati samuti meesterahvast, kelle laiba lähedalt leiti Kambo vahendid. «Inimesed ei tohiks ikkagi eksperimente teha iseendaga,» sõnas Raal.

Tartu Ülikooli professor näeb konnamürgi tarvitamise juures kahte suurt ohtu. Esiteks ei ole Raali sõnul päris täpselt teada, millised on lisaks südamehäiretele konnamürgi vastunäidustused. Teiseks ei ole kunagi teada, mida konnamürgi nime all tegelikult turustatakse ja mida see sisaldada võib. «See on pea ees tundmatusse hüppamine,» selgitas farmaatsia instituudi juhataja.

Samuti on isegi liigisiseselt oht, et ühe konna mürk on kangem, kui teise oma, mistõttu võib saatuslikuks saada ka pealtnäha väike kogus mürki. «Tegu on elavate organismidega, mis produtseerivad neid ühendeid väga erinevates kogustes,» selgitas Raal, kuidas üks isend võib olla tunduvalt mürgisem kui teine.  

Isegi kui konnamürgi tarvitamine surmaga ei lõppe, võib see tervist kahjustada muul moel. Nii tõi farmakognoosia professor välja 2017. aastal ilmunud teadusartikli, mille kohaselt tekitab konnamürk tõsiseid maksakahjustusi.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles