Pole enam kaugel aeg, mil Eesti arste aitab ravis tehisintellekt

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
  • Tehisintellekt kasutab töös nelja suurt andmebaasi, sealhulgas genoomikogu.
  • Erinevalt inimesest suudab robot toime tulla tuhandete otsustuspunktidega.
  • Võrgus olevad robotid õpivad üheskoos ja hämmastava kiirusega.
  • Tehisintellekt ei võta üle arsti tööd, vaid võimaldab teha koostööd.

Uus tipptasemel tehnoloogial põhinev operatsioonilaud Ida-Tallinna keskhaiglas.

FOTO: Eero Vabamägi/Postimees

Kui Eesti inimene viie aasta pärast arsti juurde läheb, analüüsib tema andmed läbi iseõppiv algoritm, millel on haigusdiagnostika koostamise ja arstile soovituste jagamise tarbeks juurdepääs kogu maailma teadusinfole, avaldab riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik Marten Kaevats. Meditsiin on tehisintellekti – mis Eestis saanud hellitusnime kratt – rakendamise põhilisi valdkondi. Kaevatsi sõnul on tehisintellekti eelis see, et see suudab otsuseid tehes arvesse võtta kogu infot ja vaadata tervikut.

«Üks isiklik lugu. Mu isa suri pankreasevähki. Ta oli hästi süstemaatiline, tubli tüüp, käis igal aastal tervisekontrollis ja oli paar päeva sees haiglas, kus talle tehti kõikvõimalikud testid, analüüsid. Mida ei märgatud, oli pankreasevähk. Meditsiiniliselt on seda raske märgata, aga ikkagi. Probleem on selles, et spetsialistid on küll head, aga nad vaatavad oma väikest juppi – kopse, südant, siseelundkonda – ja tervikhinnangut alati ei teki. Tehisintellekt vaatab kõik andmed üle ja tuvastab anomaaliad.» Robot mitte ainult ei analüüsi, vaid vaatab läbi ka kõik testid, vereproovid, röntgeni- ja magnetresonantstomograafia pildid. Kaevats ütleb, et pildituvastusega on võimalik meditsiiniliste ülesvõtete analüüs palju tõhusamaks teha.

Tuhanded otsustuspunktid

Tagasi üles