Alzheimeri tõbe saab tuvastada ka silmi uurides
31. oktoober 2018, 11:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma elanikkond vananeb ja sellega kaasneb dementsuse kõige levinuma vormi ehk Alzheimeri tõve esinemissagedus. Seetõttu vajatakse arstiteaduses tõhusat ja kiiret dementsuse varaste ilmingute tuvastamise meetodit.
Kaks uut teadusuuringut soovitavad selleks kasutada ohutut silmauuringut, mis on palju odavam kui aju magnetresonantstomograafilise uuringu tegemine, nii et seda saaks kasutada miljonite peal varases etapis haigusele jaole saamiseks, kirjutab Medical News Today. Praegu tehakse aju uuringud tavaliselt siis, kui sümptomaatika on juba tekkinud ehk haigus on progresseerunud. Arstide eesmärk on aga haigus avastada juba siis, kui probleemid veel endast märku ei anna – sest mida varem haigust ravima hakata, seda paremad tulemused sel on.
Duke`i Ülikooli uurijad on nüüd jõudnud meetodini, mis aitab haigust tuvastada sekunditega lihtsalt vaadates inimese silmi. Värskes uuringus kirjutatakse, et Alzheimeri tõbi muudab verersooni inimese võrkkestas silma tagumises pooles. Kasutades innovatiivset silma kuvamise tehnikat, suudavad teadlased enda sõnul tuvastada ja teha vahet Alzheimeri ja kerge kognitiivse tagasilanguse tekkel. Viimane pole iseenesest ohtlik, aga võib teatud juhtudel kunagi üle minna ka Alzheimeri tõveks. Alzheimeriga inimeste silmapõhjas oli väikeste veresoonte hulk vähenenud. Samuti oli õhemaks muutunud üks nende võrkkesta kihtidest. Normaalse vanusega kaasnenud kognitiivse tagasilanguse puhul või selle puudumisel olid silmapõhjad terved. Teadlased arvavad, et muutustel silma võrkestas on seos Alzheimeri tõve puhul tekkivate muutustega aju veresoonkonna tasandil.
Teine uuring viidi läbi Sheba Meditsiinikeskuses, kus teadlased uurisid valguslainete abil võrkkesta kihtide paksust, märgistades selle iseärasusi, ja selle kõige seost Alzheimeri tõve esinemisega. Selgus, et Alzheimeri tõvega inimeste silmade võrkkest on muutunud õhemaks. Samuti leiti nende patsientide ajupiltide kõrvutamisel, et nende mälukeskus hippokampus on muutunud väiksemaks. Mõlema tunnusega kaasnes ka kognitiivset võimekust hindavate testide nigel sooritus.
Teadlased loodavad, et silmauuringud saavad edaspidi Alzheimeri tõve tuvastamise üheks osaks.