TAI kampaania: ära toida depressiooni alkoholiga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Alkohol võib stressi süvendada.

FOTO: Stanislav Popov / PantherMedia / Scanpix

Kuula artiklit

Alkoholi joomine stressi ja halbade emotsioonidega hakkama saamiseks võib neid süvendada ning viia näiteks uneprobleemide ja depressiooni tekkeni. Alkoholi tarvitamise ja vaimsete häirete seostele pöörab tähelepanu Tervise Arengu Instituudi (TAI) uus kampaania.

«Igaüks kogeb elus negatiivseid tundeid ja stressi – halb tuju ja pinge üldiselt, ärevus, hirm, häbi, süü, jõuetus, lootusetus. Alkohol aitab suurepäraselt emotsioone tuimestada ja mõtlemist pärssida. Nii võib alkoholi mõju all olles tunduda lihtsam maailma raskuse ja enda muredega hakkama saada,» tõdes kliiniline psühholoog Kariina Laas. Siiski pani ta südamele, et tegelikult süvendab alkohol emotsionaalseid probleeme ja võib lisada uusigi. 

Laas soovitab inimesel, kellel on negatiivsete emotsioonide ja stressiga keeruline hakkama saada, otsida toetust lähedastelt või nõu pidada perearsti, psühhiaatri või psühholoogiga. Alkoholi tuleks pigem vältida, sest leevendus alkoholi tarvitamisest on lühiajaline.

«Pikemalt ette vaadates kahjustab alkohol inimese suhteid, saavutusi, tööelu, rahalist seisu ning tervist. See omakorda süvendab stressi, muretsemist ja masendust. Nii võibki sattuda nõiaringi, mis hakkab esialgsele eesmärgile – oma negatiivseid tundeid leevendada – hoopis vastu töötama,» ütles psühholoog. Ta lisas, et alkoholi tarvitamine niisama või positiivsete emotsioonide võimendamiseks ei pruugi mõjuda teisiti, ka sel puhul võib liigtarvitamine samasuguste probleemideni viia.

Abi leiab ka Alkoinfo veebilehelt, kuhu on loodud emotsionaalse enesetunde test, mis aitab saada ülevaate oma emotsionaalsest seisundist. Kampaania reklaame näeb ka tänavatel, raadios, televisioonis ja internetis.

2018. aasta augustis TAI tellimusel läbi viidud küsitlus näitas, et viimase kuu jooksul on enam kui pooled täisealistest eestimaalastest kogenud stressi, ülemäärast pinget või muret. Ligi pooltel oli raskusi uinumisega. 40 protsenti vastanutest on hiljuti tundnud üksildust, lootusetust või kurvameelsust.

Küsitluse tulemused näitasid, et jätkuvalt on inimesi, kes arvavad, et alkoholist võib abi saada – veerand vastanutest nõustus, et alkohol aitab neil saada paremaks suhtlejaks, viiendik peab alkoholi heaks unerohuks ning 14 protsenti näeb alkoholis head vahendit negatiivsete emotsioonidega toimetulekuks.

Ka 2016. aasta tervisekäitumise uuring näitas, et alkoholi tarvitamise ja kehvema vaimse tervise vahel on seos. Inimesed, kes tarvitavad alkoholi tervist ohustaval moel (naised, kes on viimase seitsme päeva jooksul tarvitanud üle kaheksa ja mehed üle 16 alkoholiühiku) on suurema tõenäosusega stressis, masenduses või mõelnud enesetapumõtteid. Kui nende seas, kes tarvitavad alkoholi madala riski piires või üldse mitte, on varasemast rohkem masendunud inimesi 19 protsenti, siis alkoholi tervist ohustaval moel tarvitajate hulgas oli see osakaal koguni 28 protsenti.

Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi «Kainem ja tervem Eesti» raames.

Populaarne

Tagasi üles