Dementse lähedase hooldajat ohustab läbipõlemine

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
  • Dementsuse diagnoosini jõutakse sageli liiga hilja.
  • Dementse lähedasega tuleks päev koos veeta, et näha, kuidas ta hakkama saab.
  • Dementne inimene võib haiguse tõttu unustada ka elementaarsed oskused.
  • Dementsuse süvenedes suureneb järelevalve vajadus.

Dementsuse kulgu aitavad pidurdada tervislik eluviis ja füüsiline aktiivsus, uute asjade harrastamine hoiab mõtteerksust.

FOTO: Mailiis Ollino

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Kuidas peaks toimima, kui lähedase mäluhäired osutuvad dementsuseks, räägib erameditsiinikeskuse Confido ja Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku psühhiaater-vanemarst Mari-Liis Laanetu.

Kui uuringutel avastatakse degeneratiivset tüüpi haigus, mis põhjustab süvenevalt mälu või muude kognitiivsete funktsioonide häiritust, on haiguse varase avastamise korral võimalik veel oma tulevikku ise suunata: sättida sobivaks elukorraldus, teha ära juriidilised tahteavaldused. Raviga üritatakse võimalikult pikaks muuta perioodi, mil inimene saab ise hakkama. See aga, kas ja kuidas ravile reageeritakse, on individuaalne.

​Haiguse progresseerumist aitavad pidurdada tervislik eluviis ja füüsiline aktiivsus, viimane soodustab ka uute närvirakkude ja ühenduste teket. Uudsete asjade harrastamine ja sotsiaalsed kontaktid aitavad hoida mõtteerksust.

Tagasi üles