Tuntud erakliinik taheti jätta tegevusloata (3)
9. november 2018, 20:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/09/11561513t1h6ee8.jpg)
- Tallinnasse laieneda plaaninud Tartu kliiniku peale kaevati.
- Terviseameti hinnangul on kliinik ise vassinud.
- Ruumid tunnistati mittesobivaks, kuigi paar kuud varem oli need sobinud.
- Erakliinik hindab oma kahju kümnetesse tuhandetesse.
Tagasihoidlik büroohoone Tallinnas Mustamäe teel ei meenuta millegi poolest haiglat, ometigi andis terviseamet sel kevadel Tartu erakliinikule Medita seal tegutsemiseks loa. Paar kuud hiljem aga on amet veendunud, et erakliinik vormistas endale tegevusloa vaid riigihankel osalemiseks.
«Meid käidi aprillis kontrollimas ja tegevusluba anti 31 päevaga, ilma ühegi pretensioonita,» rääkis Tartus tegutseva erakliiniku Medita juht Kristo Ausmees.
Seni Tartus tegutsenud erakliinik sai septembri lõpus üle Eesti kuulsaks, kui ETV saates «Pealtnägija» andsid nende pealinna kolleegid mõista, et kliinikul pole Tallinnas ei ruume ega töötajaid.
«Meid nimetati seal saates riiulifirmaks, kuigi me oleme aastaid Tartus tegutsenud ja meid tunnistati aastal 2016 Tartu parimaks meditsiiniettevõtteks,» imestas ta.
Terviseameti otsusest selgub, et Medita tegevust Tallinnas tuldi kontrollima kellegi kaebuse peale ja 23. augustil otsustati neilt tegevusluba ära võtta.
Ausmehe sõnul võeti neilt erahaigla tegevusluba ära ilma igasuguse haldusmenetluseta. «Meile tundus see kummaline ja me läksime kohtusse esmast õiguskaitset saama – see anti,» sõnas kliiniku juht. Otsus tundus talle seda veidram, et enne tegevusloa andmist käisid ametnikud 18. aprillil Mustamäel kohal kontrollimas.
«Kuidas meile üldse litsents anti, kui me ruumid ei vasta nõuetele?» imestas Ausmees.
Ta lisas, et poleks hakanud üldse tegevusluba taotlema, kui oleks teadnud, et ruumid ei vasta nõuetele. Samas kohas tegutseval kõrva-nina- ja kurguhaiguste kliinikul on juba aastast 2011 litsents olemas.
«Kui neil on olemas, siis miks meil ei võiks olla,» imestas Ausmees. Ta lisas, et terve Eesti on täis selliseid väikseid kliinikuid, mis tavamõistes ei ole haiglad, vaid pigem kohad, kus saab patsienti üle öö jälgimisel hoida.
Amet kahtlustab skeemitamist
Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Pille Saare sõnul selgus dokumente kontrollides ning kohapeal käinud inspektoritega vesteldes, et Medita personal, ruumid ega aparatuur ei vasta erihaigla nõuetele. Samuti leidis amet, et Medita Baltics on tegevusluba taotledes terviseametis oma töötajatena andnud üles tervishoiutöötajaid, kes tegelikult asutuses ei tööta.
«Meie hinnangul on siiski äärmiselt kahetsusväärne, kui ettevõtjad taotlevad tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba üksnes eesmärgiga osaleda riigihangetel,» ütles terviseameti pressiesindaja Simmo Saar. Ta lisas, et tegevusluba on mõeldud ikkagi teenuse osutamiseks, mitte vormitäiteks eri hangetel.
«Riigihangetel osalemise eesmärgil lubade taotlejad eksitavad nii riiki kui patsiente,» rõhutas Simmo Saar.
Ausmees nimetab seda väidet kummaliseks. «Kõik tegevusload on võetud riigihangete jaoks, sest ega erameditsiiniasutustel ei olegi Eesti riigis suurt muud võimalust, kui haigekassa lepinguga tööd teha,» ütles ta.
Kuigi ametil oli kindel soov Medita tegevusloata jätta, on kliinikul see luba olemas. «Terviseamet otsustas 23.08.2018 Medita Balticsi tegevusloa peatada. Kohtu hinnangul oli Medital aga esialgse õiguskaitse vajadus, sest ta osaleb Eesti Haigekassa korraldataval riigihankel,» põhjendas Simmo Saar.
Maine määritud
Nüüd plaanib ettevõte, kui kohtuveskid on ära jahvatanud, ise Mustamäe teel statsionaarse ravi pakkumisest loobuda. «Kuna meid on poriga üle valatud, siis me ei hakka teenust osutama,» sõnas Ausmees. Oma osa loobumisotsuses on ka selles, et loodetud haigekassa lepingust jäädi ilma. Kliinik polikliiniku vastuvõttude tegemiseks avatakse Pärnu mnt 67a novembris.
«Minu jaoks on see õpetlik lugu, et me ei ela mitte Eesti Vabariigis aastal 2018, vaid u 1937. aasta Moskvas – kui on vaja kellelegi jalg ette panna, siis kaevatakse ja riigiasutus seda teebki,» tõdes Ausmees.
Vahejuhtumi tõttu tekitatud kahju hindab ta kümnetesse tuhandetesse. «Kui liita kokku kulud aparatuurile, mainekahju ja advokaadikulud, siis see jääb 70 000 kuni 120 000 euro vahele,» lisas ta. Ta ei soostunud ütlema, kas on kavas tekitatud kahju kohtu kaudu sisse nõuda. «Kui on aega, siis võib sellega tegeleda,» tõdes ta.
Väljavõte terviseameti otsusest
17.05.2018 saabus terviseametile kaebus, milles avaldati kahtlust, et aktsiaselts Medita Baltics ruumid ei vasta erihaigla nõuetele ning terviseamet otsustas uuendada tegevusloa väljaandmise menetlust ning kontrollida ja täpsustada tegevusloa L04251 väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid. Menetluse käigus selgus, et aktsiaselts Medita Baltics personal, ruumid ega aparatuur ei vasta sotsiaalministri 19.08.2004. a määruses nr 103 «Haigla liikide nõuded» erihaiglale kehtestatud nõuetele. Ruumide suurus ja paigutus ei võimalda kõikide taotletud teenuste osutamist, lisaks tegutseb Tallinnas samades ruumides juba Sihtasutus Kõrva-, Nina- ja Kurguhaiguste Kliinik.
Aktsiaselts Medita Balticsi ruumides puuduvad tingimused laborimeditsiini tervishoiuteenuste, radioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks ja vere käitlemiseks ning esitatud lepingud teiste eriarstiabi osutajatega ei taga teenuste osutamist nõutaval tasemel.
Samuti on aktsiaselts Medita Baltics registreerinud nii tegevusluba taotledes kui uuendatud menetluse käigus terviseametis tervishoiutöötajaid, kes tegelikult asutuses ei tööta.
Väljavõte Terviseameti augustikuisest tühistamisotsusest.