Piima- ja kommisõltlasi ähvardab suurem Parkinsoni tõve oht

  • Liikumist pärssivat Parkinsoni haigust esineb üha rohkem
  • Haigus võib olla juba mitukümmend aastat enne sümptomite avaldumist
  • Kohv ja tee aitavad võidelda Parkinsoniga
  • Taastusravis on tõhusad tango, tai-chi ja poks

Parkinsoni tõbi häirib keha liikumist ja käe värisemine on üks levinumaid tunnuseid.

FOTO: Erik Prozes

Parkinsoni haigus algab aastaid enne liikumisvõimet pärssivate sümptomite avaldumist. Miks see tekib, pole teada, kuid viimasel ajal on enam andmeid, et haigus algab soolestikust ja põhjuseks on suuresti soolestiku bakterite kooslus, kust liiguvad ajusse seda kahjustama hakkavad ained. Kõhukinnisus on üks varaseid ohumärke, räägib Ida-Tallinna keskhaigla neuroloog Toomas Toomsoo.

Artikkel kuulatav Minu Meedia tellijatele
Tellijale

«Oled terve elu käinud tööl, nüüd lähed pensionile ja tahaksid hakata elama – hoida lapselapsi, reisida, tõeliselt puhata –, aga sa ei saa, sest tekib haigus, mis röövib elurõõmu. See on tõsine probleem,» sõnab Toomsoo. Kui avalduvad tüüpilised sümptomid, arvatakse haigus inimesel olnud juba 20–30 aastat.

Parkinsoni tõve tekkimisel on oluline roll mikrobioomil ehk soolestiku headel ja halbadel bakteritel, mida on soolestikus umbes viis kilo.

Parkinsoni haiguse põhjus on liikumist koordineerivate dopamiinirakkude hukkumine, sest neid on pääsenud hävitama alfa-sünukleiini valgumolekulid. «On leitud, et väga varajastel juhtudel, kui kliiniliselt ei ole veel Parkinsoni tõbe tekkinud, on alfa-sünukleiin juba soolestikus leitav ja liigub närviteid pidi ajju,» räägib Toomsoo. Alfa-sünukleiin on meie kehas lahustunud kujul, ka soolestikus, aga teatud puhkudel hakkab see liituma ja moodustama suuremaid kogumeid, mis jäävad ette närviühendustele ning lõpuks põhjustavad jõude seisvate ajurakkude hävinemise.

Tagasi üles