Marilyn Jurman: kõrged ootused enda suhtes tõid depressiooni (2)

Marilin Vikat
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülikooli minnes tuli seista silmitsi tegelikkusega, kus täiuslikkuse saavutamine oli muutunud raskeks ja enesehinnang lõi kõikuma. Marilyn Jurmani jaoks kestis tõusude ja mõõnadega depressiivne periood üle viie aasta.
Ülikooli minnes tuli seista silmitsi tegelikkusega, kus täiuslikkuse saavutamine oli muutunud raskeks ja enesehinnang lõi kõikuma. Marilyn Jurmani jaoks kestis tõusude ja mõõnadega depressiivne periood üle viie aasta. Foto: Erakogu

«Ma langesin ikka päris sügavasse depressiooni,» tõdeb näitleja Marilyn Jurman (33), keda ülikoolis tabanud madalseis kimbutas viis aastat. «Põhjuseks oli ilmselt, et mu standardid iseendale on niivõrd kõrged, ootasin endast palju, ja kui ma ei saavutanud ideaali, siis hakkas see närima ja enesehinnangut laastama.»

«Ja kui iseendast hästi ei arva, siis olid ka suhted, mis tekkima hakkasid, sellele vastavad – arvasin, et olengi ära teeninud, et minuga käitutakse halvasti. Kui oled madala enesehinnanguga ja omadega juba põhjas, võtad inimeste öeldut väga isiklikult. Hakkasin uskuma, et ma pole piisavalt hea ja ega ma midagi paremat saagi,» meenutab ta.

Ainsa lapsena peres oli Jurman harjunud tähelepanuga, mida talle noore täiskasvanuna argielus enam nii palju ei jagunud. «Selgub, et ei olegi kõiges kõige parem, ja siis tekib maailmade kokkupõrge – mis nüüd saab?»

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles