ITK alustas esimesena Eestis uut kaugelearenenud eesnäärmevähi ravi

Eesnäärmevähk kimbutab eekõige üle 50-aastaseid mehi.

FOTO: Panthermedia.net / Diego Cervo

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) alustas Eestis esimesena kaasaegsel teragnostika printsiibil baseeruvat uut tüüpi ravi kaugelearenenud eesnäärmevähi patsientidele.

20. detsembril alustas Ida-Tallinna Keskhaigla esimesena Eestis eesnäärme kaugelearenenud vähkkasvaja ravi radioaktiivse preparaadiga Luteetsium-177-ga märgistatud prostata-spetsiifiline membraaniantigeen, mis koguneb kasvajarakkudesse kogu kehas ja millega on võimalik ravida ka väga ulatusliku levikuga vähkkasvajat. Sama meetodit kasutatakse Põhjamaades veel vaid Soomes.

Esimest isotoopravi protseduuri 177Lu-PSMA-ga oli neljapäeval haiglas kohapeal nõustamas ja toetamas nukleaarmeditisiini professor Kalevi Kairemo Helsingist.

«Ravi planeerimise käigus tuleb kindlaks teha, kas kasvajarakud on võimelised koguma PSMA-d, mida saadakse teada 18F-PSMA PET/KT uuringu käigus. Antud uuringutega alustati ITK-s jaanuaris,» ütles ITK nukleaarmeditsiinikeskuse juhataja Anne Poksi.

177Lu-PSMA ravist on eriti suur abi patsientidele, kellel esineb haiguse progressioon vaatamata pidevale hormoon- ja keemiaravile või kes keemiaravi enam ei talu selle kõrvaltoimete tõttu. Ravim manustatakse veeni, patsient pääseb haiglast koju ravijärgsel päeval. Ravi korduste arv ning sagedus sõltub patsiendi seisundist ning ravi efektiivsusest. Harilikult korratakse 177Lu-PSMA ravi 2–6 korda 4–6 nädalaste intervallidega.

Ida-Tallinna Keskhaiglas tegeleb eesnäärmevähi raviga multidistsiplinaarne meeskond, kuhu kuuluvad uroloogid, onkoloogid, patoloogid, radioloogid ning nukleaarmeditsiini- ja kiiritusravi arstid.

Eestis haigestub Vähiregistri andmetel igal aastal eesnäärmevähki üle 1000 mehe. Enamikul avastatakse haigus enne, kui see on jõudnud levida eesnäärmest kaugemale ning suure tõenäosusega õnnestub neil raviga terveneda. Seevastu kaugele levinud eesnäärmevähki täielikult välja ravida pole võimalik, mistõttu oma ülejäänud elu vältel kasutatakse haiguse kontrolli all hoidmiseks erinevaid raviviise.

Kaugele levinud eesnäärmevähk annab tavaliselt siirdeid luudesse ja lümfisõlmedesse, harvem kopsu, maksa jm organitesse, mistõttu rakendatakse sageli hormoonravi ja keemiaravi. Kui kaugsiirdeid on vähe, võidakse lisaks kasutada välist kiiritusravi. Luusiirete korral kasutatakse ühe ravimeetodina ka radioaktiivseid preparaate, mis osaledes luu ainevahetuses, liiguvad kasvajarakkude vahetusse lähedusse ja suudavad nende kasvu pidurdada või lausa surmata.

Pehmetesse kudedesse – lümfisõlmedesse, maksa, kopsudesse – levinud eesnäärmekasvajate raviks siiani radioaktiivset raviainet olemas ei olnud.