Laps pidevalt väsinud? Optometrist selgitab, kuidas tunda ära nägemisprobleeme

Igal seitsmendal lapsel on nägemisprobleemid.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Kuula artiklit

«Udusest nägemisest annab märku lapse käitumine – silmade kissitamine, sügelus ja vesisus, aga ka peavalud, üleüldine väsimus, rahutus ja keskendumisraskused, mispuhul soovitan enne neuroloogi juurde aja panemist pöörduda esmalt silmaarsti või optometristi poole,» räägib optometrist Iveta Vakrõõm.

«Selleks, et laps näeks hästi nii tahvlile kui ka lähedal asuvaid objekte õpikus, peab ta mõlema silmaga pingutama. Piltlikult öeldes silmalihased pingutavad sama palju, kui kätt sangpommiga sirgelt üles tõstes. Selline pidev silmalihaste pingutamine võib edaspidi tekitada keskendumisraskusi õppimises. Ideaalis võiks need avastada juba kolme-aastaselt ning paljudel juhtudel on lapse koolimineku ajaks olukord kontrolli all,» sõnas Vakrõõm.

Abi kaebuste puhul võib tihtipeale leida just silmanägemist korrigeerivatest prillidest või nägemisteraapiast. 

Tänavu oktoobris ja novembris 627 Eesti kooli- ja lasteaialapse seas läbiviidud silmakontrollide käigus tuvastati nägemisprobleemid kokku 88 lapsel. Enim kimbutavad lapsi erinevused kahe silma nägemisteravuses ja kaugnägemine, aga esines ka haruldasi probleeme, näiteks kõõrdsilmsust.

«Leida sõeluuringu käigus nägemisprobleemid rohkem kui 14 protsendil lastest, ei anna põhjust rahuloluks. Uuringu käigus selgus, et vajadus täiendavate nägemiskontrollide ja muude silmahaiguste diagnostika vastu, mida pere- või kooliarsti juures pole võimalik tuvastada, on jätkuvalt suur. Nägemisteravust peaks kontrollima vähemalt kord aastas, kuid kindlasti mitte harvem kui kahe aasta jooksul,» ütles silmanägemiskontrolle läbi viinud 3-17-aastaste laste seas läbiviidud uuring viidi läbi Eesti koolides ja lasteaedades koostöös maailma suurima prilliläätsetootja Essilori ja heategevusklubiga Lyons. 627 lapsest tuvastati nägemisprobleem 88 lapsel, nendest 46 olid poisid ja 43 tüdrukud. Suurimaks probleemiks  tuvastati uuringu käigus kahe silma erinev nägemisteravus, kaugnägemine ning esines ka varjatud kõõrdsilmsus. Osalenud 37 prillikandjast kolm vajasid prilliläätsede täiendavat korrigeerimist.

Nägemisteravuse erinevuses ei ole midagi ebatavalist ning just liiga hilise reageerimise tõttu vajab niivõrd suur osa kooli- ja lasteaialapsi nägemiseks abivahendeid. Teiste põhjustena tõi Vakrõõm välja vähese päevavalguse käes viibimise, vale ergonoomilise asendi nutiseadet kasutades või õppides. 

Populaarne

Tagasi üles