Saladus kroonilise väsimuse sündroomi ümber hakkab lahenema

Kroonilise väsimuse sündroomi laadsete sümptomite tekkimise eel oli immuunsüsteem ülemäära aktiivne juba enne ärritajaga kokku puutumist.

FOTO: Viktor Cap / PantherMedia / Viktor Cap

Kuula artiklit

Kroonilise väsimuse sündroom on saladuslik haigus. Teadlased uurisid selle seost immuunsüsteemiga nüüd ülima põhjalikkusega - kas selle ülemäärane aktiivsus ongi kurjajuur?

Selle peamiseks sümptomiks on ekstreemne ja järeleandmatu väsimus. Sellele lisanduvad veel lihas- ja liigesvalu, uneprobleemid ja gripilaadsed sümptomid, vahendab Medical News Today.

Teadlased ei ole seni suutnud tuvastada, mis kroonilise väsimuse sündroomi põhjustab. Võimalikeks põhjusteks on pakutud bakteriaalsed – või viirusinfektsioonid, muutused immuunsüsteemis või hormonaalses tasakaalus ja vaimse tervise ebakõlad.

Kuna puudub selgus, ei ole osatud ka luua testi kroonilise väsimuse sündroomi diagnoosimiseks, ja praegu suudetakse ravi käigus vaid leevendada sümptomeid, aga mitte seda välja ravida.

Aastatega on kasvanud huvi immuunsüsteemi rolli vastu sündroomi kujunemisel. Tihti on sümptomid hakanud ilmnema just pärast mõne haiguse põdemist. Sümptomite tekkimise järgselt on aga raske hinnata, kuidas toimis organism varem.

King's Kolledži neuroteadlased kasutasid sügavamale kaevumiseks huvitavat meetodit. Nad võtsid vaatluse alla inimesed, kes kasutasid interferoon-alfa ravimeid C-hepatiidi vastu. Interferoon-alfa aktiviseerib immuunsüsteemi samamoodi nagu seda teeb mõni tõsisem viirus või põletik. Ravimit võtvad inimesed kaebavad tihti kroonilise väsimuse sündroomi laadseid sümptomeid. Väiksem hulk inimesi kogeb sümptomeid kuni kuus kuud pärast ravi lõppu.

Teadlased jälgisid 55 inimest, kes läbisid kõnealuse ravi. Hinnati nende väsimuse taset ja mõõdeti immuunsüsteemi näitajaid enne interferoon-alfa tarbima hakkamist.

18 uuringus osalenud inimesel kujunesid kroonilise väsimuse sündroomi laadsed sümptomid. Neil mõõdeti ka tugevam immuunreaktsioon interferoon-alfale. Nende organismides toodeti nimelt kaks korda rohkem nii interleukiin-10 kui interleukiin-6 molekule, mis on olulised immuunsüsteemi info vahendajad.

Uuritavatel, kel kujunes ekstreemne väsimus, oli interleukiin-10 tase kõrgem juba enne ravi, ja juba selle alguses oli reaktsioon interferoon-alfale ägedam. Teadlased juurdlevad, et ehk tähendab see, et immuunsüsteemil oli juba enne ärritajaga kokku puutumist valmidus jõulisemaks aktivatsiooniks ja ülereageerimiseks.

Esimest korda suutsid teadlased näidata, et kroonilise väsimuse sündroomiga inimestel on üliaktiivne immuunsüsteem, nii enne kui tervist ohustava teguriga kokku puutumise vältel.

Tulemused viitavad, et üliaktiivse immuunsüsteemiga inimesi ohustab suurem kroonilise väsimuse sündroomi kujunemise risk.

Üllatav on aga, et kui sümptomid olid juba välja kujunenud, ei olnud immuunsüsteemi näitajates enam mõõdetavat erinevust ekstreemselt väsinute ja sellest puutumata jäänud osaliste vahel. Teadlased uurivad sündroomi ja immuunsüsteemi molekulaarseid mehhanisme edasi.

Populaarne

Tagasi üles