Südamlikke inimesi ohustab see vaimse tervise mure

Kallistus.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Kuigi inimlikult tahaksime kõik uskuda, et sõbralikkus, lahkus ja südamlikkus viib elus sihile, siis paraku võivad just selliste iseloomujoontega inimesed olla haavatavamad depressiooni osas.

Meditsiiniajakirjas Nature Human Behavior avaldatud uuringus selgus, et sagedamini võivad depressiooni sümptomid esineda headel inimestel kui neil, kes on isekad ja egoistlikud, vahendas Reader’s Digest. Uuringu juhtivautor Masahiko Haruno viis oma meeskonnaga läbi eksperimendi, kas prosotsiaalne ellusuhtumine võib olla pikemas perspektiivis seotud kliinilise depressiooni sümptomitega. Prosotsiaalseks peetakse ennastohverdavat ning teisi inimesi aitavat käitumist.

Teadlased lasid ligi 350 inimesel täita isiksusetesti, et kinnitada, kas nad on pigem prosotsiaalsed või individualistid ehk keskenduvad esmajoones enda heaolule. Nad analüüsisid muuhulgas seda, kuivõrd oleks osalejad valmis jagama oma finantse nendega, kes on majanduslikult raskemas seisus. Kahe grupi ajusid uuriti ning selgitati välja, millised aju osad teatud olukordades rohkem aktiveeruvad.

Selgus, et prosotsiaalide ning individualistide ajutöö oli tõepoolest erinev. Olukordades, kus finantsid olid ebavõrdselt jaotatud, oli prosotsiaalidel näha amügdala kõrget aktiivsust. See aju osa on seotud tunnete ja emotsioonidega. Kui aga raha anti ära teistele, muutus amügdala aktiivseks just individualistidel. See tähendab, et ebavõrdsus tekitas prosotsiaalides halbu tundeid, individualistid aga ärritusid siis, kui nemad rahast ilma jäeti. Erinevusi esines ka teistes aju piirkondades.

Osalejatel lasti täita ka Becki depressiooni küsimustik, et tuvastada seoseid aju aktiivsuse ning depressiooni sümptomite vahel. Selgus, et prosotsiaalsete inimeste ajutööd seostati rohkema depressiooniga. Sama korrati ka aasta pärast ning tulemused polnud selle ajaga muutunud.

Teadlaste hinnangul on head inimesed depressiooni osas rohkem haavatavamad, sest nad kogevad märksa enam empaatiat, süütunnet ja stressi. Paraku käivitab selline emotsionaalsus ja tundlikkus ajus just need piirkonnad, mis vallandavad kergesti depressiooni. Samas ei tähenda see kindlasti, et kõik toredad inimesed oleksid depressiooniohus. Teadlaste arvates saab erinevate teraapiatega treenida aju nii, et suudaksid osa emotsioone kontrolli all hoida ning mitte langeda ülepeakaela stressi või süütunde ohvriks.

Populaarne

Tagasi üles