Meestele: seitse ootamatut infarkti riskitegurit

Igapäevane seletamatu väsimus võib olla märk südameprobleemist.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Enamikul patsientidel on enne infarkti saamist sümptomid, kuid mõnikord mehed lihtsalt ignoreerivad neid ning panevad need mõne muu haiguse arvele. Ebatavaliste muutuste märkamine tervises võib aidata südameinfarkti varem tabada. 

Portaal Men´s Health toob välja seitse ootamatut vihjet, mille suhtes ettevaatlik olla ning mida selliste märkide ilmnemisel ette võtta.

Füüsiline väsimus

Kui igapäevased tegevused paistavad äkki ebatavaliselt kurnavad või oled liiga väsinud, et neid üldse teha, on aeg arsti külastada. Tugev väsimus võib olla märk südame vasaku vatsakese nõrkusest. See vastutab vere pumpamise eest südamest kehasse. Kui vasak vatsake ei pumpa piisavalt tugevalt, ei suuda süda keha vereringet töös hoida ja organeid värske verega täita. Et puudujääki kompenseerida, võtab keha verd lihastest ja saadab eluliselt olulisematesse elunditesse, nagu ajju. See teeb inimese aga väsinuks ka peale korralikku und, sest keha koed ei saa piisavalt hapnikurikast värsket verd.

Erektsiooniprobleemid 

Erektsioon tekib siis, kui veri voolab peenisesse. Kui need veresooned on aga kahjustatud, voolab veri halvemini ning erektsiooni tekkimine ja hoidmine on raskem. Veresoonte kahjustus on ka peamine erektsioonihäirete põhjus. Kui veresooned allpool vööd on kahjustatud, on suur võimalus, et ka südame veresooned pole korras. Ühekordne erektsioonihäire ei ole tõsine probleem ja võib tulla väsimusest või stressist. Kui seda tuleb aga sageli ette, tuleks murele tähelepanu pöörata.

Jala- või puusakrambid kõndides

Kramp või põletav tunne sääremarjades, mis liigub vaikselt mööda jalgu üles puusadeni, võib olla kurjakuulutav märk. See on tüüpiline ilming perifeersete arterite haigusest, mis kitsendab veresooni ja vähendab verevoolu jäsemetesse, kõhtu ja pähe. Ebamugavustunne tuleb sellest, kui jalgadesse ei voola piisavalt verd. Enamik patsiente ei suuda pikki vahemaid ilma probleemideta kõndida või peavad puhkama enne, kui saavad edasi kõndida. Arterite kitsenemine jäsemetes võib mõjutada ka südameartereid.

Norskamine

Norskamine, õhupuudusest üles ärkamine või ka peale korralikku uneaega väsinud olemine võib viidata uneapnoele. Kui see jääb ravimata, võib see suurendada südameinfarkti riski. Hingamispeetus võib keha tõsiselt kahjustada, tõsta vererõhku, südamerütmi korrast ära ajada ja tõsta südamehaiguste riski.

Kõht streigib

Iiveldus ja seedimisproblemid võivad viidata südameprobleemidele. Närvisüsteem võib vahel eri kehaosadest tulevad signaalid segi ajada. Seedetrakti närvid on tihedalt seotud südamenärvidega. Seetõttu võib südamega seotud probleem väljenduda vahel ka kõhus. Tavaliselt läheb südameprobleemist tulev iiveldus hullemaks füüsilise pingutusega ja enesetunne kergeneb puhkamisega.

Ebatavaline ärevus

Uuringud on näidanud, et ärevusega naistel on sagedamini verevool südamesse häiritud. Kuigi sama ei ole meeste puhul uuringutes leitus, on ka meestel oluline seda seost tähele panna. Paljud ärevuse sümptomid, nagu valu rinnus, õhupuudus ja südame pekslemine, on samuti südameinfarkti märgid, eriti kui need esinevad tavaolukorras. Ärevus võib südant koormata, sest pinges olek paneb veresooned kitsenema ja kiirendab südamerütmi.

Kõhupuhitus

Puhitus on levinud, seda esineb sageli ja eriti peale soolase toidu söömist. Raske tunne kõhus võib olla ka südamepuudulikkuse märk. Kui süda on liiga nõrk, et verd korralikult ringi kanda, kogunevad kehasse vedelikud. Üldiselt märkad paistetust jalgades, pahkluudes, säärtes või kõhus. Selle tõttu võib inimene isegi ootamatult kaalus juurde võtta või märgata, et jalanõud on kitsaks jäänud. Kui tunned end äkitselt pundununa ja see ei kao ära, tuleks arsti külastada.     

Populaarne

Tagasi üles