Puust ja punaseks: milliseid tervisehädasid tekitab vitamiinimürgistus?

Vitamiinid. Foto: Panther Media/Scanpix

Kui toidulisandeid oma suva kohaselt sisse süüa, ei ole välistatud hüpervitaminoos ehk vitamiini liigtarvitamisest tulenev mürgistus. Seepärast tasub end kurssi viia vitamiini piirnormidega ning igaks juhuks ka mürgistuse sümptomitega. 

Vitamiinimürgistusest kirjutab Kliinik.ee-s arsti- ja toitumisteadlane Merileid Saava:

Vees lahustuvate vitamiinide liigtarvitamine pole üldjuhul ohtlik, sest tavaliselt eritub ülearune vitamiinikogus organismist uriiniga. Palju ohtlikum on rasvlahustuvate vitamiinide liigsus – kuhjudes maksa pikemaks ajaks, põhjustavad nad tüüpilise haiguspildi. Vitamiini manustamise lõpetamisel kaovad mürgistusnähud ning vaevused kiiresti.

Normi piirest suuremas koguses ei tohiks keegi vitamiine võtta, sest liigne vitamiinikogus on organismile lisakoormus. Igasugune (alates 150% normi ületav) bioaktiivse aine ülejääk kahjustab organismi otseselt, rääkimata hiigeldoosidest, mille manustamine on põhjendatud ainult eriseisundite puhul ning arsti kontrolli all. Tarvilik on teada mõne vitamiini liigtarvitamise tagajärjel tekkivaid hüpervitaminoosi tunnuseid.

A-hüpervitaminoos on A-vitamiini preparaatide liigtarvitamise tagajärg, kuid võib ilmneda ka ebaõigel toitumisel, näiteks tursamaksaga liialdamisel. Vitamiini ühekordse hiigeldoosi korral avaldub mürgistus peavalus ja -pöörituses, oksendamises, kõhulahtisuses ja uimasuses. Pikaajalisel ületarvitamisel lisandub erutus või apaatia, isupuudus, naha kuivus, huulte pragunemine, juuste hõrenemine, silmade kahjustus (kahelinägemine), maksa suurenemine, lihaste valulikkus ning tursed. Toiduga saadavate, A-vitamiini provitamiinina toimivate karotinoidide liigtarvitamine võib väljenduda naha kollasuses. See võib ilmneda näiteks siis, kui juuakse rohkesti porgandimahla. Tõsisemaid tervisehäireid siiski ei teki ja kollasus kaob põhjuse kõrvaldamisel kiiresti.

D-hüpervitaminoos võib tekkida imikueas, kui rahhiidi ennetamisel antakse D-vitamiini liiga suurtes annustes. Sümptomiteks on isutus, kõhulahtisus, unisus, kehatemperatuuri tõus ja haiglane olek. Mürgistuse tagajärjel võib tekkida kasvupeetus ja mineraalainete kadumine luudest. Igas eas (ka liigse päevitamise korral) põhjustab D-vitamiini liigsus kaltsiumi ja fosfori suurenenud imendumise, mistõttu võivad lubjastuda veresooned, neerud ja muud elundid ning häirub nende talitlus.

Loe veel:

• Vitamiinimüüdid, mille uskumise peaksid lõpetama
• 10 varjatud tervisehäda, mis võivad tulla vitamiinipuudusest

E- ja K-hüpervitaminoosi esineb harva, sest need vitamiinid on suhteliselt vähetoksilised, mis siiski ei tähenda, et nende hiigeldoosid oleksid kontrollimatul kasutamisel ohutud. Näiteks E-vitamiini liigtarvitamine võib alandada vere hüübivust ja tõsta vererõhku, mistõttu suureneb ajurabanduse oht. 

B6-hüpervitaminoos ohustab eelkõige naisi, kes menstruatsioonieelsel perioodil kasutavad B6-vitamiini regulaarselt ja kontrollimatult, kahjustades sellega oma närvisüsteemi. B6-vitamiini liigtarvitamine tekitab neuropaatiat, liigutuste koordinatsioonipuuet ja mäluhäireid.

C-hüpervitaminoos on C-vitamiini liiga suurte annuste tarvitamise tagajärg, mis avaldub mürgistusena (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, väsimus või rahutus, unetus). Mõnikord suureneb punaliblede arv veres, tekivad muutused sidekoes, sageneb oksalaatneerukivide teke. On isegi kirjeldatud võimalikku loote väärarenguid põhjustavat ja vähktõbe tekitavat toimet.