Dementsusega inimesed ja nende lähedased saavad abi uuelt usaldusliinilt

Dementsuse vastu otsitakse tõhusaid ennetuse- ja ravimeetodeid. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Täna avatakse Eestis dementsuseteemaline usaldus-ja infoliin (6 446 440), kus hakatakse nõustama dementsuse diagnoosiga inimesi ja nende lähedasi, aga ka spetsialiste ja teenuseosutajaid.

Alzheimer Europe andmetel võis Eestis 2013. aastal olla ligi 21 720 dementsusega inimest. Usutakse, et rahvastiku vananedes see arv kahekordistub iga 20 aastaga. Dementsus ei puuduta üksnes patsienti, vaid halvendab oluliselt pereliikmete ja hooldajate elukvaliteeti.

Dementsuse infoliini teenust hakkab pakkuma eelmisel aastal alustanud dementsuse kompetentsikeskus, infoliinile saab helistada täna alates kella 16. Infoliin on oluline täiendav teenus, mille kaudu saavad helistajad vastused dementsusega seotud küsimustele.

Kui telefoni teel jääb mõni probleem lahendamata, siis pöörduja loal tegeletakse ja nõustatakse teda edasi juhtumi põhiselt, kaasates vajadusel muid spetsialiste.  

Dementsuse infotelefon

• Tel [phone]
• Avatud E, T, N ja R kell 12-16, K kell 16-20.
• Helistaja tasub kõne eest telefonioperaatori hinnakirja alusel. 
• Infoliini nõustajad on arstid, tegevusterapeudid, sotsiaaltöötajad, õppejõud ja dementsusega inimeste kogenud lähedased.
• Ajal, mil infoliin ei tööta, võib küsimused saata meiliaadressile [e-mail], kus neile vastavad oma ala eksperdid. 

Dementsuse kompetentsikeskuse tegevjuht Miret Tuur märkis, et infoliin pakub võimalust anonüümsuseks, aitab peale diagnoosi uues olukorras orienteeruda ning leida parim olemasolev abi ja nõu võimalikult kodukoha lähedal. Infoliin aitab aru saada nii haiguse olemusest kui annab nõu kriisis.

Dementsusega patsiendi lähedane Chris Ellermaa tõdes, et lähedase dementsuse diagnoosi kinnitumise järgseid tundeid on raske kirjeldada. «Tekib küsimusi, millele tahaks vastust inimeselt, kellel on kogemused ja kokkupuuted sarnaste probleemidega. Tundsin väga puudust nõustamisest, aga ka lihtsalt vestlusest, mis rahustab ja annab suunavat abi. Teadmine, et sa ei ole üksi dementsusega kaasnevate väljakutsetega, on väga oluline. Usun, et infoliin aitab paljusid saatusekaaslasi ja kergendab veidike nende murekoormat,» kirjeldas ta.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva rääkis pressiüritusel, et riik rahastab dementsuse kompetentsikeskuse tegevust, et tagada abivajajatele kvaliteetne ja jätkusuutlik tugi. «Mul on väga hea meel, et dementsuse kompetentsikeskus avab infoliini, kuhu inimestel on võimalik abi saamiseks helistada – see on üks esimesi samme meie plaanis parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste olukorda.»

Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere lisas, et infoliin koondab endas Eestis esmakordse pädevuse dementsuse teemal. Seetõttu on see abiks ka sotsiaaltöötajatele ja arstidele, kes oma töös dementsete patsientide ja nende peredega kokku puutuvad, kuid ei ole veel piisavat väljaõpet saanud. «Helistama oodatakse ka kohalike omavalitsuste esindajaid, sotsiaaltöötajaid, teenusepakkujaid (näiteks hoolekandeasutuste personali) ja teisi spetsialiste, kes vajavad nõustamist või tuge kas dementsuse inimese teenusevajaduse korraldamise kohta või nõustamist mõne spetsiifilisema teenuse kohta.