Kaheksa põhjust, mis panevad keset ööd ärkama

Sage öine ärkamine võib olla ka märk varjatud terviseprobleemist.

FOTO: Monkeybusiness Images / PantherMedia / Monkeybusiness Images

Uni on üks hea tervise alustaladest ning probleemid unekvaliteedis annavad endast üsna kiiresti enesetundes märku. Öise ärkamise vältimiseks tasub vaadata üle oma magamistuba ning elustiil.   

Ühel hetkel magad rahulikult, kuid teisel oled üleval ja ei saa enam magada. Portal Self toob välja kaheksa levinud põhjust, mis öist ärkamist tekitada võivad ja mida nende osas ette võtta. 

1. Viga on toas

Magamistoas on liiga külm, palav, lärmakas või valge. See, kui lihtne on inimest üles äratada, sõltub suuresti unestaadiumist. Esimeses unestaadiumis on kõige tõenäolisem, et ukse paukumine või aknast mööduva auto tuled äratavad sind üles. Parim oleks magada pimedas, mõnusalt jahedas ja vaikses toas. Kõik need tingimused ei pruugi su kontrollile alluda, kuid saad näiteks kõrvatroppidega müra vähendada või silmamaskiga valgust blokeerida.

2. Ärevus

Ärevus võib inimese vabalt ka öösel üles äratada ning tegelikult on unehäired ka üks levinumaid ärevushäire sümptomeid. Uneprobleemid võivad tulla südame pekslemisest või halbadest unenägudest. Samuti on võimalik kogeda öiseid paanikahooge, mis võivad inimese unest äratada. Kui ärevuse tõttu pidevalt öösel üles ärkad, tuleks seda arstile mainida. Ärevushäire ravimine kognitiiv-käitumusliku teraapiaga või ärevusevastase ravimiga võib aidata ka hea une tagasi saada. Vahel võivad sümptomeid leevendada ka sügavad hingamisharjutused ja mediteerimine.

3. Põis ei suuda hommikuni oodata

Öösel vähemalt korra tõusmine, et pissile minna, on üpris levinud. Rahvusvahelises neuro-uroloogiaajakirjas avaldatud uuringus leiti, et 856 küsitletud inimesest kogesid vajadust öö jooksul toaletti minna 23 protsenti ja meestest 29 protsenti. Vajadust võib suurendada enne magamaminekut joomine, kuseteedeinfektsioonid või üliaktiivne põis. Ravimata esimese või teise tüübi diabeet võib samuti põhjus olla, sest liiga palju suhkrut veres sunnib keha vedelikest vabanema, tekitades janu ja suurendades urineerimisvajadust. Kui vedelikutarbimise vähendamine enne magamaminekut ei aita, tuleks murest arstiga rääkida.

4. Alkohol

Alkoholi joomine tekitab ärevat und, sest mõjutab unetsükleid. Näiteks seostatakse alkoholi pikema esimese staadiumi unega. See on aga periood, mil keskkonnategurid võivad magajad kõige lihtsamini äratada. Vältides alkoholi vähemalt kolm tundi enne magama minekut, ei tohiks see und mõjutada. Lisaks võib aidata vee joomine.

5. Uneapnoe

Kui ärkad öösel õhupuuduses võib selle taga olla uneapnoe. See unehäire aeglustab või peatab hingamise magades. Kui tegu on obstruktiivse uneapnoega, lõdvestuvad kaelalihased öösel liiga palju ja kitsendavad hingamisteid. Teise, vähem levinud tsentraalse uneapnoe puhul ei saada aju hingamist kontrollivatele lihastele õigeid signaale ja nii tekibki ohtlik hapnikulangus veres. Uneapnoe diagnoosimiseks on vaja teha öine uneuuring ning levinuim raviviis on CPAP ehk pidev positiivne rõhk hingamisteedes öösel kantava maski abil.

6. Üliaktiivne kilpnääre

See nääre kontrollib mitme teise organi funktsioone. Kui kilpnääre on liiga aktiivne, toodab see liialt türoksiini, millel võivad kehale tõsised tagajärjed olla. Levinud kilpnäärmehaiguse sümptomid on magamisraskused, kiirenenud südamerütm, higistamine (ka öösel), ärevus ja värinad. Kilpnäärme ületalitlust saab kontrollida veretestiga, mis mõõdab hormooni taset veres.  

7. Sõid vahetult enne magamaminekut või ei söönud piisavalt

Liiga tugev eine enne magamaminekut võib uinumise või unes püsimise raskeks teha. Täies hoos olevad seedimisprotsessid lihtsalt ei lase rahulikku und nautida. Teisest küljest võib unetust põhjustada ka liiga pikk söömata olemine. Korisev kõht võib sind juba iseenesest üles äratada, kuid nälg võib mõjutada ka veresuhkrut, seda eriti diabeedi puhul. Liiga pikk paastumine võib veresuhkru taseme ohtlikult madalale langetada ning see tekitada rahutut und, nõrkust, pearinglust ja segadust.

8. Rahutute jalgade sündroom

Rahutute jalgade sündroom võib tekitada tõmblusi, sügelust, valu või pakitsust jalgades. Seetõttu tunneb inimene kontrollimatut vajadust jalgu liigutada ning võib ka kergest unest üles ärgata. Need sümptomid tulevad kõige rohkem esile õhtuti ja öösel ning peale pikka liikumatuse perioodi. Pole täiesti kindel, mis rahutute jalgade sündroomi põhjustab, kuid leitakse, et selles mängib rolli ka pärilik faktor. Samuti on sündroomi seostatud probleemidega dopamiini töös, mis kontrollib lihaseid ning rauapuudusega.    

Populaarne

Tagasi üles