Tervisenõu: kui kiirelt tasub naisel pärast sünnitust trenni naasta?

Rase.

FOTO: Sebastian Duda / PantherMedia / Sebastian Duda

Sünnitusjärgse treenimise juures pole oluline mitte ainult enesetunne ja trennivalmidus, silmas tuleb pidada ka võimalikku diastaasi ehk kõhu sirglihaste lahknevust, mille korral on enamik treeninguid välistatud.

Med24 portaalis teeb sünnitusjärgsest sportimisest ülevaate spordiarst Pii Metsavas:

Sünnitusjärgne periood on kohanemisperiood, mil naised peaksid andma enda kehale ja vaimsele poolele aega taastumiseks nii rasedusest kui ka sünnitusest ning mitte liigselt end aktiivse sportimisega koormama. Taastumisperiood ja selle kulgemine on individuaalne, kuid sõltub ka sünnituse kulust ja viisist. Sünnitusviisist või sünnitusega kaasnenud tervisemuredest sõltub ka, kui aktiivne naine sünnituse järel võiks olla.

Väga paljud naised tunnetavad tugevat survet kiiremas korras naasta aktiivse sportliku tegevuse juurde, kaotamaks rasedusega kogunenud liigset kehakaalu. Alustuseks on piisav füüsiline aktiivsus ka igapäevategevused, enne harjutustega taasalustamist oleks vajalik meditsiiniline läbivaatus. Naistele tasub meelde tuletada, et ka 15–20-päevane treeningutevaba periood viib arvestatava skeletilihaste kõhetumiseni ja vajalik on piisav aeg organismi taaskohanemiseks koormustega.

Vaagnapõhjaharjutustega võib probleemideta sünnitanud naine alustada juba 24 tunni möödumisel sünnitusest. Treeningutega soovitatakse siiski alustada mitte enne kui kuue nädala möödumisel sünnitusest. Esialgu on lapsega toimetamine ja jalutuskäigud õues naisele piisav füüsiline koormus. Lihastreeningud (v.a vaagnapõhjalihaste harjutused) peavad algama järk-järgult ja kõhusirglihase diastaasi esinemise korral oleks soovituslik enne treeningutega alustamist pidada nõu vastava väljaõppe saanud füsioterapeudiga. Diastaasi olemasolu või puudumist peaksid sünnitanud naistel hindama kõik tervishoiuspetsialistid, kes temaga kokku puutuvad.

Harjutused, mida peaks DRA (diastasis recti abdominis) korral vältima:

  • Asendid ja harjutused, mis tekitavad kõhu pundumise;
  • Selililamangus alajäsemete tõsted kõhuristilihase pingutamiseta;
  • Raskuste tõstmine kumera seljaga;
  • Roteerivad liigutused õla- või vaagnavöötmega;
  • Spordiklubi rühmatreeningud: jõutreening, ujumine, jooksmine, tennis, golf, jooga, pilates – esimesed paar kuud, täpsem ajaline piirang sõltub individuaalsest kõhulihaste seisukorrast.

Mõõdukas füüsiline koormus ei mõjuta rinnapiima kogust ega ka imiku kasvu, juhul kui naine tarbib piisavas koguses toiduenergiat ja vedelikke. Mugavamaks treeningute planeerimiseks on soovituslik kaaluda lapse rinnaga toitmist enne treeningut, et vältida piima täis rindadest tulenevat ebamugavustunnet. Sportlastele soovitatakse rinnapumba kasutamist treeningute paremaks planeerimiseks. Arvamus, et treening võib negatiivselt mõjutada rinnapiima produktsiooni ja toitainelist kvaliteeti, ei ole tänapäeval tõestust leidnud.

Loe rasedusest ja sportimisest pikemalt Med24-st.

Tagasi üles