Teadlased tegid kindlaks: vaimne seisund mõjutab vähki põdeva inimese väljavaateid

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaimse tervise probleemid seavad vähihaige halvemasse olukorda.
Vaimse tervise probleemid seavad vähihaige halvemasse olukorda. Foto: Zdeněk Malý / PantherMedia / Zdeněk Malý

British Journal of Cancer teadusajakirjas ilmunud uuringu andmeil ohustab vaimse tervise probleemide ajalooga inimesi vähki haigestumisel kõrgem surmarisk.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmeil tuleneb peaaegu kolmandik vähijuhtumitega seotud surmasid muudetavatest riskiteguritest ja käitumisviisidest. Nende alla läheb madal füüsiline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi tarbimine, ebatervislik toitumine, vahendab Medical News Today.

Värske teadusuuring lisab uue kriteeriumi, mis mõjutab inimese väljavaateid vähk seljatada – vaimne tervis.

Onkoloog Zachary Klaassen`i eestvedamisel tehtud uurimus selgitas välja, kas psühhiaatriline diagnoos mõjutab vähidiagnoosiga inimeste elulemuse määra.

Klaassen ja kolleegid uurisid rohkem kui 75 000 vähidiagnoosi saanud inimese haiguslugusid. Valimi moodustanud olid kõik täisealised ja saanud diagnoosi aastatel 1997-2014.

Peaaegu pooltel nendest oli lastud hinnata ka vaimse tervise olukorda ja 7900 said kiiret psüühiaatrilist abi. Ligi 4000 nendest oli hospitaliseeritud vaimse tervise probleemide tõttu viie aasta vältel, mis eelnesid vähidiagnoosile.

Uuringu andmeil tõusis vähidiagnoosiga kaasneva surma risk ühes saadud psühhiaatrilise abi tõsiduse astmega:

  • Nendel, kes konsulteerisid vaimse tervise probleemide osas üldarstiga, oli viis protsenti kõrgem tõenäosus pärast vähidiagnoosi haigusesse surra.
  • Need, kelle vaimset tervist käsitlesid arstid kui hädaolukorda, surid vähiga seotud põhjustel 36 protsenti tõenäolisemalt.
  • Vaimse tervise probleemide tõttu hospitaliseeritus tõstis tõenäosust surra vähiga seotud põhjustel 76 protsendini.

Uuringu peamine autor pakub ka välja, miks see nii võib olla. Klaassen ütleb, et psühholoogiline stress, mis sageli saadab vaimse tervise probleemide puhul, võib nõrgestada keha kaitsemehhanisme. Depressioon ja stress võivad mõjutada keha immuunsüsteemi järelvalvefunktsiooni, kahjustades võimet tuvastada ja võidelda vähiga. Klaassen paneb uuringu valguses meditsiinitöötajatele südamele, et vastse vähidiagnoosiga patsientide puhul võiks pöörata tähelepanu ka nende eelnevale vaimse tervise probleemide ilmnemisele, mis aitaks ravi paremini planeerida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles