
Enam ei tasu end süüdi tunda, kui päeva keskel uni maha murrab. Uuesti uuringust tuli välja, et uinak võib vererõhu näitajaid alandada.
Enam ei tasu end süüdi tunda, kui päeva keskel uni maha murrab. Uuesti uuringust tuli välja, et uinak võib vererõhu näitajaid alandada.
Keskpäevane uni paistab vererõhku alandavat samas suurusjärgus kui teised elustiilimuutused, rääkis Kreeka Asklepieioni ülikooli kardioloog Manolis Kallistratos, vahendab WebMD.
Iga tukutud tunni kohta langes süstoolne vererõhk keskmiselt 3 mmm/Hg. Süstoolne vererõhk on ülemine vererõhunäitaja ehk jõud, millega veri arteritesse pumpab, kui süda lööb. Diastoolne vererõhk ehk alumine näitaja on südamelöökide vaheline jõud. Võttes madala doosi vererõhu ravimit langeb keskmiselt näitaja 5–7 mm/Hg, tõid uuringu autorid võrdluseks.
Leiud on olulised sest ka väike langus vererõhus, näiteks 2 mm/Hg võib vähendada ohtlike südamehaiguste, näiteks infarkti riski 10 protsenti. Uuringu jaoks kogusid teadlased 212 inimese andmed, kelle keskmine vanus oli 62 aastat ning süstoolne vererõhk keskmiselt 130 mm/Hg. Umbes veerand osalejatest suitsetas või põdes teist tüüpi diabeeti.
Uurijad võrdlesid päeval 49 minutit maganud katseisikute vererõhku nende omaga, kes päevast uinakut ei teinud. Uuring võttis arvesse erinevaid faktoreid, näiteks alkoholi, kohvi ja soola tarbimist, osalejate füüsilist aktiivsust, vanust, sugu ja ravimeid, mida nad võtsid.
Katseisikud kandsid vererõhu mõõdikuid 24-tunni jooksul. Selle aja jooksul oli uinaku teinud osalejate süstoolne vererõhk rohkem kui 5 mm/Hg madalam kui neid, kes ei maganud. Üldiselt oli tukkujatel paremad näitajad (keskmiselt 128,7/76,2 mm/hg) kui neil, kes päeval ei maganud (134,5/79,5 mm/hg).