Teadlased avastasid, miks vähk tuleb tagasi
17. märts 2019, 10:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rinnavähi seljatanute jaoks heidab selle naasmise võimalus pikki varje – oht varitseb veel kaksümmend aastat pärast esimest diagnoosi. Uued teadusavastused võivad aga aidata tuvastada ja ravida kõige suuremas riskis olevaid inimesi.
Arstid on traditsiooniliselt vähi naasmise võimalust hinnanud, tuginenud sellistele teguritele nagu kasvaja suurus ja aste diagnoosimisel, lümfisõlmede kaasumine ja patsiendi vanus, kirjutab Health24.
Pole olnud aga selge, miks vähk ikkagi osadel tagasi tuleb - seda taheti muuta. Selguse saamiseks võeti vaatluse alla info 3000 vähipatsiendi kohta, kes said diagnoosi aastatel 1977-2005.
Stanfori ülikooli meditsiinigeneetika professor ja uuringu autor Christina Curtis ütles, et andmeid kasutati arvutimudeli loomiseks, mis selgitas välja neli alagruppi jätkuvalt kõrge vähiriskiga naisi.
Avastati, et neljandikul kõige sagedamini esineva rinnavähi tüübiga naistest on oht saada kahe kümnendi jooksul järjekordne diagnoos 42-55 protsenti. Praeguseni pole olnud moodust selgitada välja neid, kellel peaks pidevalt silma peal hoidma.
Miks siis ikkagi vähk naaseb?
Kurjajuureks on kindlad geenivariatsioonid, mille tulemuseks on rakkude kommunikatsiooniprobleemid, mis omakorda ajendavad vähirakkude teket ja kasvajate moodustumist.
Paljusid neid soovimatuid kõrvalekaldeid saaks geeniteraapiliste meetoditega kahjutuks muuta – vastsed avastused pakuvad seega peatseid uusi ravivõimalusi.
Uuringus selgus ka, millal ja kus keha osas metastaasid tõenäoliselt tekivad. Samuti avastati grupp kolmekordse negatiivse rinnavähiga naisi, kelle vähk ei naase enam tõenäoliselt pärast viit aastat.
Uurijad võtsid nüüd töösse kõige suuremas riskis olevate naiste ravivõimaluste arendamise läbi genoomidefektide parandamise.