Aknalaual sirguvad varakevadised hõrgutised

Nisuorast on peetud väetoiduks juba 20. sajandi algusest, mil see kogus populaarsust Ameerikas. Foto: Margus Ansu / Postimees

Praegu on hea aeg kasvatada aknalaual kevadväsimuse peletamiseks vitamiine. Köögiviljaseemnetest sobivad idandamiseks rukola, salati, salatkressi, redise, ürt-allikkersi, kapsaste, murulaugu, põldoa ja sinepi seemned.

Paslik toidulisand on kõrvitsaliste idandatud seemned, aga nendega peab veidi rohkem vaeva nägema, et need paksudest seedimatutest seemnekestadest vabastada.

Lillekultuuridest sobivad idandamiseks mungalille, amarandi ehk rebasheina, maarjaohaka, mooni ja lillherne seemned.

Samuti võib idandada kemikaalidest puhtaid teravilju: maisi, nisu, rukist, tatart ja kaera.

Teistest põllukultuuridest on väga tervislikud lutserni, punase ristiku, lambaläätse, mungoa, läätse, lina, sojaoa ja päevalille idandid. Umbrohu­seemnetest võib idandada põldsinepi ja põldrõika, ohakate, takja, nõgeste, teelehtede, orasheina ja tõlkja seemneid.

Kress-salat on populaarne potis kasvav maitse-salatitaim, mille seemneid võib külvata aasta ringi.

Kress-salat on populaarne potis kasvav maitse-salatitaim, mille seemneid võib külvata aasta ringi. Seemned külvatakse liivaga segatud kompostmulda, mis ei tohi olla liiga niiske. Veel lihtsam on kress-salatit kasvatada mitmekordsel marlimatil, mis on vähese veega üle valatud. Madalasse laiapõhjalisse nõusse asetage 2–3kordne marli, sellele külvake seemned. Juured kasvavad marlist läbi ja salatilehed on tarvitamiskõlblikud juba nädala pärast. Täpselt samamoodi toimige lehtsinepi- ja rediseseemnetega.

Teraviljatõusmed ehk orased

Nisuidudel võib lasta oraseks kasvada. Selleks tuleb idude ilmumisel asetada idandid alusele, kus on paarisentimeetrine puhas muld või turbasubstraat.

Sobivad igasugused anumad, aga parem on kasutada karpe, millel on augud põhjas, sest kui üleliigne vesi ei saa ära voolata, võib tekkida hallitus. Ilma aukudeta anumat tuleb hoolega jälgida, et vett saaks just parasjagu.

Mulda või substraati siluge ja kastke, seejärel asetage ühekordse kihina peale idandid. Mullaga katta pole neid vaja, kuid võib ka katta, aga sel juhul on saak veidi mullane. Esimestel päevadel peaks idudele midagi raskuseks panema, nt paksema vineerplaadi, siis kasvavad võrsed ühtlasemad.

Seejärel katke alus fooliumi või musta kilega. Teisel päeval eemaldage raskus, 3 päeva möödudes eemaldage kate, viige karp valgesse kohta ja kastke (piserdage) 1–2 korda päevas. Tähtis on hoida võrseid pidevalt niiskena. Paremini säilib niiskus isetehtud kasvuhoones: pange karbile või potile peale aukudega plastkaas või kilekott. Orasel laske kasvada üks nädal, kuni see on 10–14 cm kõrge.

Hea ja kasulik

Nisuoras on hea lisand toidulauale, kust puuduvad rohelised lehtköögiviljad. Nisuorast on peetud väetoiduks juba 20. sajandi algusest, mil see kogus populaarsust Ameerikas.

Nisuorasel on rikkalik biokeemiline kooslus. Selles leidub veel tsinki, mangaani, vaske, seleeni, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, A-, K-, E-vitamiine ja olulisi B-grupi vitamiine. Samuti on nisuorases peidus 18 aminohapet.

Mikroelementidest väärib esiletõstmist seleen, mis on tähtis kilpnäärmele. Kilpnääre reguleerib kehakaalu, kilpnäärme ebaregulaarne tegevus võib põhjustada kaalutõusu.

Üks põhjus, miks arvatakse, et nisuoras seedimist toetab, on orase suur klorofüllisisaldus. Klorofüll puhastab organismi, eemaldab verest toksiine, parandab maksa funktsioone ja puhastab soolestikku. Nisuorastest on kasu inimesel, kes on kimpus puhituse, kõhukinnisuse, kõhulahtisuse ja aeglase ainevahetusega.

Rohelisi võrseid võib ka kuivatada ja jahvatada või mahlaks pressida. Kindlasti tasub meeles pidada, et nisuorasepulber on gluteenivaba. Nisuorasepulbri päevane soovitatav norm on 10–15 g, see on smuuti tervistav lisand.

Peale nisuidude võib oraseks kasvatada rukist, otra, kaera ja tatart. Rukkiorast võib kasutada juba 6–7 päeva pärast. Mida suuremaks rohulibled kasvavad, seda kiulisemaks ja nahkjamaks need muutuvad. Rukis on algul veidrat punakat tooni ja läheb hiljem roheliseks. Odravõrsemahlas on väidetavalt valku rohkem kui viljakuse sümboliks peetud munas.

Magus suhkruhernes

Kõige magusamad on suhkruhernevõrsed, järgnevad päevalillevõrsed. Toiduks tarvitatakse noori suhkruhernevõrseid, mis on saanud kasvada 2–4 nädalat. Hernevõrsed sobivad salatisse, risotosse, pasta- või vokiroa sisse, samuti koos kala ja kanaga. Toorena kaunistavad need võileiba, salatit või sooja toitu.

TOITE VÕRSETEGA

Nooruse jook (üks portsjon)
50 g tatravõrseid, 25 g nisuorast, 5 g kaeraorast, 2 dl värsket mahla (porgandi-, tomati-, mustasõstra-, greibi-, astelpaju-, apelsini-, õuna- või granaatõunamahla). Haki orased, lisa mahl ja valmista kannmikseris segu, kurna see läbi marli. Tarvita kohe.
Juurvilja-nisuorasemahl (üks portsjon)
1–2 sl nisuorasemahla, 200 g juurviljamahla. Sega mahlad korralikult läbi, soovi korral maitsesta vähese Pan-soolaga ja tarbi kohe.
Tomati-redisevõrsekokteil (üks portsjon)
2–3 suurt mahlasemat tomatit, 1–2 sl redise- või rõikaidusid, maitseks Pan-soola ja veidi aedpiparrohtu. Tükelda tomatid, lisa ülejäänud komponendid ja mikserda kõik korralikult läbi. Serveeri kohe.
Pikantne nisuorasekokteil
170 g ananassi-, apelsini-, greibi-, pirnimahla või kollase ploomi mahla või troopiliste puuviljade mahlasegu, 1–2 sl nisuorasemahla, 2 jääkuubikut ja 3–4 piparmündilehte. Sega mahlad korralikult läbi, serveeri kokteiliklaasis jääkuubikute ja piparmündilehtedega. Enamik lehti lõigu peeneks, aga üks leht jäta terveks.
Praetud hernevõrsed küüslauguga
Peotäis või paar hernevõrseid, 1 küüslauguküüs, 1 sl kana- või köögiviljapuljongit, ribadeks lõigutud 2–3 viilu seasinki ja 1 tl õli. Pese ja nõruta võrsed. Kuumuta õli vokkpannil keskmisel kuumusel. Lisa küüslauk ja sink, prae, kuni küüslaugulõigud muutuvad läbipaistvaks ja vabastavad oma lõhna. Lisa hernevõrsed, puljong ja prae veidi pidevalt segades, kuni võrsed on läbi kuumenenud. Maitsesta soolaga.