Teadlased seletavad, miks inimaju pole täiskasvanud enne 30. eluaastat
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
22. märts 2019, 14:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/22/11886077t1hd437.jpg)
Aju vananeb aeglasemini, kui meie ühiskonnas arvestatakse ning jõuab oma täisküpsuseni alles 30. eluaastates, rääkisid ajuteadlased meditsiiniteaduste akadeemia kohtumisel Oxfordis.
Cambridge´i ülikooli professor neuroteadlane Peter Jones sõnas kohtumisel, et on absurdne defineerida aega, mil inimene jõuab lapsepõlvest täiskasvanuikka. Tema sõnul on tegu palju peenema protsessiga, mis võtab aega üle kolme aastakümne, vahendab Big Think.
Üks oluline osa aju küpsuse saavutamise protsessist on eesajukoorel ehk aju osal, mis tegeleb sotsiaalsete suhte, emotsioonide reguleerimise, impulsiivse käitumise kontrollimise, riski hindamise ja pikaajaliste plaanide tegemisega. Samuti oluline on aju tasumehhanism, mis on eriti kergestierutuv noorukieas. Need aju osad ei lõpeta kasvamist 18-aastaselt, vaid uuringute kohaselt võtab neil küpsuse saavutamine rohkem kui 25 aastat.
Pikaleveniv arenemine võimaldab meil uusi asju paremini õppida, kuid tähendab ka seda, et liigsel alkoholi ja narkootikumide tarvitamisel kahekümnendates võib veel arenevale ajule olla pikaajaline mõju. Ajakirjas JAMA Psychiatry avaldatud uuring analüüsis 69 varasemat uuringut, mis vaatas, kuidas teismeliste aju kanepile reageeris. Leiti, et noored täiskasvanud, kes pidevalt kanepit tarvitasid, said tõenäolisemalt mälu testides madalamaid skoore, neil oli uue informatsiooni õppimise ja probleemilahendus oskustega probleeme, kui nende kainetel eakaaslastel.