Psühholoog: eestlased pöörduvad vastuvõtule nii kroonilise valu kui suhteprobleemidega

FOTO: Shutterstock

Psühholoogi poole pöördumiseks on palju väga erinevaid põhjuseid, kuid on probleeme, millega inimesed päevast päeva tihedamini võitlema peavad. Eestlased pöörduvad psühholoogi poole kõige tihedamini tööstressi, depressiooni, ärevuse, paanikahäire, suhteprobleemide ning kroonilise valu korral, kirjutab Minudoc.ee ja Katriito Nõustamis- ja psühhoteraapiakeskuse kliiniline psühholoog ning perenõustaja Teele Reiljan.

Tööstress

Tihti pöördutakse psühholoogi poole seoses tööst tuleneva ülemäärase stressiga. Kuidas tunda ära, kui tööga seonduv hakkab üle pea kasvama? Oluline oleks märgata, kui tööviljakus hakkab langema – varem lihtsana tunduvad ülesanded võtavad ühtäkki oluliselt rohkem aega ja ülesanded hakkavad kuhjuma. See on üks märk psühholoogilisest väsimusest.

Tööstressiga kaasneb ka tähelepanu- ja kontsentratsioonivõime märgatav alanemine. Kui varem suutsid keskenduda ja n-ö kohal olla lihtsalt, siis tööstress võib tekitada tunde, et ei suuda enam süveneda, mälu hakkab alt vedama ja teed rohkem vigu kui tavaliselt. Lisaks on kindlasti oluline märgata oma väsimuse astet. Kui tavaolukorras suudab inimene oma jõuvarusid koondada, siis stressisituatsioonis oleme kas ülemääraselt loiud või hoopis ärevad ja suhteliselt ebaproduktiivsed.

Stress ei ole aga tingimata halb, sest see on meie psüühika viis näidata meile, et vajame puhkust. Tasub endalt küsida: millest tunned ära, et oled ületöötanud? Millest saad aru, et vajad abi? Oma ressursside hindamine ja abi küsimine on esmane eneseabi viis. Seda võiks julgelt praktiseerida.

Meeleolu alanemine, kas see on depressioon?

Inimese psüühika ja selle toimimine on olnud aastasadu uurimisobjektiks. Mis me sellest õppinud oleme? Peamiselt seda, et meie psüühika ei kulge sirge joonena, vaid normaalse psüühika tunnusmärk on vahelduvus, st et on paremaid ja ka halvemaid aegu. Küsimus on, kuidas me halvad ajad üle elame. Sellega toimetulek on üks levinumaid psühhiaatri ja psühholoogi poole pöördumise põhjuseid.

Depressioon on levinumaid meeleoluhäireid maailmas ning on sage põhjus töövõimetuseks (WHO, 2018).

Meeleoluhäired on määratletavad vähemalt 2–3 nädalat kestva:

- meeleolu alanemise;

- huvi- ja elurõõmu kadumise;

- suurenenud väsimuse läbi.

Lisaks on depressiooni diagnoosiga kaasnev tihe kaebus tähelepanu- ja kontsentratsioonivõime alanemine, huvipuudus, somaatilised kaebused – muutused unes ja söögiisus.

Kui seisund kuu aja jooksul iseeneslikult ei parane, oleks hea konsulteerida psühhiaatriga, sest depressioon võib küll olla lainetava kuluga, kuid tavaliselt ei ole kliiniline depressioon iseeneslikult paranev seisund.

Mis on ärevus?

Enamik inimesi on ärevust kogenud, sest see on evolutsiooniliselt vajalik reaktsioon ohuolukordadele. Probleemiks saab aga ärevus siis, kui hakkab segama igapäevaelu ja ilmnema olukordades, mis objektiivselt võttes ohtlikud ei ole.

Ärevushäiretest on levinumaid sotsiaalärevus –  inimese kartus suhelda teiste inimestega või olla tähelepanu keskpunktis. Paljud kannatavad ka generaliseerunud ärevushäire ehk muretsemise all. See häire paneb inimese muretsema enamiku aja päevast ja selle probleemiga inimestel on ülekaalukas uskumus, et muretsemine aitab neil stressiga toime tulla, kuigi tegelikult see vaid süvendab stressi.  Muretsemisest saab üks viis oma ärevust kontrollida ning tekib hirm, et kui ma enam ei muretse, siis kaotan täielikult kontrolli oma elu üle.

Paanikahäire

Tavaliselt algab see ühe episoodiga, mille sümptomid on hirmutavad – õhupuudus, rütmihäired, käte ja jalgade tuimus jne. Sellise hooga võib kaasneda ka surmahirm ning inimene võib pöörduda erakorralise meditsiini poole.

Psüühikahäirena on paanikahäire üsna levinud. Sageli kaasnevad selle tagajärjel hirmud üksi liikumise, ühistranspordi kasutamise jmt osas. Hirmutavaks saavad kohad ja olukorrad, kust on keeruline kiiresti välja pääseda. Abi tuleks otsida nii psühhiaatrilt kui psühholoogilt.

Suhteprobleemid ja pereteraapia

Üha rohkem pöördub vastuvõtule suhteprobleemidega paare. Sagedane kaebus on, et oleme küll koos, kuid tülitseme ega suuda tülidega toime tulla.

Paarisuhetes on hea kasutada lihtsalt metafoori, mida meile Imago suhteteraapia pakub. See viitab, et igas suhtes on tavaliselt keegi, kes tahab tülitseda ja asju selgeks rääkida (nimetagem teda «rahetormiks») ja keegi, kes konflikti eest põgeneb (nimetagem teda «kilpkonnaks»). Mõlemad, nii rahetorm kui kilpkonn, on tegelikult hirmunud ja kardavad, et nende partner neid ei armasta või pole teise jaoks piisavalt hea.

Paariteraapias keskendub terapeut peamiselt paari düsfunktsionaalsele suhtlemisviisile ja avastab koos paariga toimivamaid alternatiive. Kõik paarid on sarnased ja tülimustrid kipuvad ennast kordama, aga alati on võimalus asju parandada, kui tahe läheduse suurendamiseks partneritel on säilinud.

Pereteraapiasse pöördumine

Sage probleem pereteraapiasse pöördumisel on nn sümptomaatiline laps. Pere on hädas ühe või mitme lapsega, näiteks käitumisprobleemide, ärevuse vmt. Sümptomaatiline laps võib olla laps, kes on oma peres mingil põhjusel erilises positsioonis (tihti haige, vanematele mingil põhjusel murelapseks või muud moodi erilise tähelepanu all) või ka laps, kes on emotsionaalselt kõrvale jäänud (nn nähtamatu laps).

Kui pere märkab lapse probleemi ja pöördub terapeudi poole, lähtub terapeut eeldusest, et perekond on üks suur süsteem ja vaatab perekonda kui tervikut, et leida võimalikke lahendusi kriisist ülesaamiseks. Pereteraapias ei otsita kindlasti süüdlasi, nagu vahel vanemad kardavad, vaid püütakse terapeudi abiga lapse probleemide allikani jõuda ja praktiseerida probleemide lahendamiseks uusi viise, veel katsetamata viise.

Krooniline valu

2019. aasta on ametlikult valu aasta. Pikaajalise valu probleemi on raske mõista ja sellega on keerukas igapäevaselt toime tulla. Pikaajalise valuga on seotud erinevad kroonilised haigused sh migreen. Migreen on kolmas puude põhjus maailmas (The Journal of Headache and Pain, 2016).

Kroonilise ja pideva valu ning väsimuse tõttu tekib üsna kergesti harjumus vähendada oma igapäevast füüsilist aktiivsust ning puhata rohkem kui tavaliselt. See ei pruugi alati olla kõige parem viis võitlemaks valu ja väsimusega. Psühhoteraapias keskendutakse teadmistele ja oskustele, kuidas valu paremini mõista ja sellega koos kvaliteetsemalt elada.  

Tagasi üles