Puukentsefaliit niitis jalust vargsi

  • Puukentsefaliit tabas, ehkki ohver polnud puuki nahalt leidnud.
  • Mõned päevad pärast sümptomite algust ei saanud enam üldse liikuda.
  • Pidev taastusravi aitas ratastoolist välja.
  • Liikumisraskuste ületamiseks on endiselt vajalik kepp.

Puugid

FOTO: Pm

Rakverelane Liivi Bauer tundis juba õhtul, et jalad on valusad ja reielihased löövad tuld. Söögiisu oli nagu peoga pühitud ja ta otsustas varakult magama minna.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

«Öösel hakkasin kempsu minema, tulin voodist välja ja kukkusin voodi ette, sest jalg ei kandnud,» meenutas ta. «Koperdasin trepist alla, käisin vetsus ära ja tulin tagasi. Vaevaliselt. Hommikul hakkas nii halb, et enam ei saanud üldse olla – nii valus oli.»

Ta läks EMOsse. Kuna oli reedene päev, saadeti naine pärast uuringuid koju ja paluti tulla uuel nädalal valuarsti juurde.

«Aga esmaspäeval ma ei liikunud enam üldse,» sõnas Bauer.

Ta viidi kiirabiga EMOsse ning õhtul saadeti edasi Tallinna. Seljaajuvedeliku proov andis vastuse, mida verest ei olnud ilmnenud – tal diagnoositi puukentsefaliit.

«Ma olin ikka väga vilets, ei saanud voodis ringi keerata, ratastooli ei saanud ise. Olin täitsa laip. Ma ise kontrollisin, kas ikka mõistus on alles,» meenutas naine.

Tagasi üles