Idamaised tarkused: kuidas saada lahti kaalutõusust ja negatiivsest minapildist?

Copy
Foto: Caro / Muhs / Caro / Muhs

Loe katkendit Pedram Shojai raamatust «Idamaised tarkused lääne inimesele. Kuidas peatada aeg, saavutada edu ning leida õnn ja rahu». Raamatusse on koondatud idamaised tarkused ning ohtralt praktilisi nõuandeid ja lihtsaid harjutusi, mis õpetavad olema hetkes, keskenduma olulisele ja viivad suurema rahuloluni, ilma et peaksid kõigest loobuma. Raamatu põhimõtetest kinni pidades muutud tervemaks ja saad energiat juurde, et suunata see oma unistuste elluviimiseks. 

KAALUTÕUS JA NEGATIIVNE MINAPILT

Meie organismis on tühja ruumi hoopis rohkem kui mateeriat. Oleme kogu aeg nii keskendunud mateeriale, et ei lase sügavamal mõistmisel – et mateeria on lihtsalt seisund – isegi kohale jõuda. Meie sees on väga vähe nii-öelda ainet ja samas ohtralt tühja ruumi, nii et enamik maailmaruumi laineid, hoovusi, välju ja kõikumisi läheb meist lihtsalt läbi. Isegi need kehaosad, mis meile väga tõelised tunduvad, näiteks käed, ei puuduta tegelikult asju – me tunneme elektronide pulseerimist käte 171 ümber vastu nende esemete elektrone, millega kokku puutume. See, mida näeme ja tunneme materiaalsena, on teatavate universumi aatomite võnkumine. Mõned eksisteerivad gaasilisel, mõned vedelal ja mõned plasma kujul. Need tulevad ja lähevad nagu meiegi. Nad ühinevad teistega ja moodustusid tähtede kokkusulamise reaktsiooni tulemusel.

Iga aatom meie kehas, kogu see n-ö aine, mida me iseendaks peame, pärineb tähtedelt. Me oleme hoopis põnevamad, kui arvame, ja peaksime süvenema elu enese müsteeriumi.

Vaata sellele asjale niimoodi: sa kaotad ja võtad elu jooksul juurde tuhandeid kilosid. Rakud sünnivad ja surevad iga päev. Sinu kehas on asendunud triljonid rakud ja see protsess jätkub. Küsimus on põletamise kiiruses. Kas sa ladestad rohkem, kui põletad?

Kas võtsid eelmise aasta jooksul viis kilo juurde? Kui nii, siis hea uudis on see, et kõigist neist tuhandetest kilodest, mis sa oled viimaste kuude jooksul tegelikult juurde võtnud, oled peaaegu kõik edukalt ära põletanud, nii et ainult viis kilo on üle jäänud. See polegi nii paha. Võib-olla lisandub sellele viiele veel 20, mis viimase nelja aastaga oled kogunud, aga suuremat pilti vaadates pole see ikkagi eriti palju. Tuleb lihtsalt oma mateeria põletamise kiirust kohandada. Selleks et seda mõista, heidame pilgu mõnele võtmeküsimusele.

Esiteks, kes üldse rasva põletab?

Kes sa üldse oled ja mida sa siin teed?

Mis see kõik üldse on ja mis on elu mõte?

Kaalukaotust käsitlevatest aruteludest on need olulised teemad enamasti puudu. Oleme nii keskendunud numbrile, vööümbermõõdule ja välimusele, et meil polegi meeles jälgida, kuidas me end tunneme ja, mis veel olulisem, kes me üldse oleme.

Iseenese leidmiseks püüa minna sügavuti. See on ainuke oluline asi kaalu kontrolli alla saamise juures, kõik muu lihtsalt hajutab tähelepanu. Mida tähendab see, et me oleme tähtedest sündinud? Mida meie eelkäijad igavikust rääkides silmas pidasid? Kuidas me kogu sellesse suurde skeemi sobitume ja kas me üldse hakkame kunagi oma rolli mõistma? Need on põhiküsimused.

Kui nendele küsimustele on vastused olemas, võime liikuda teisejärgulise tähtsusega asjade juurde nagu see, kuidas me sööme, liigume, mängime ja energiat kulutame. Ilma tegeliku tähenduse ja eesmärgita tiirleme lihtsalt ringiratast ja proovime kogu aeg suvalisi asju. Ilma tõelise keskuseta pole ka võrdlusraamistikku ega mingit tegelikku põhjust kaalu kaotada, juurde võtta, säilitada või kaasas kanda. Milleks üldse vaevuda seda tegema?

Foto: Caro / Amir Fathi / Scanpix

SÖÖ NAGU MUNK

Toitumise puhul peaks esmaseks põhimõtteks olema lugupidamine. Lugupidamine selle suhtes, mis su ees laual on ja kust see pärineb. Taldrik on siiski püha altar, millele on asetatud elu, et me selle iseenda hüvanguks alla neelaksime. See on raske. Taim, puuvili, loom, kala või mis tahes muu aine on sinu pärast surnud. Võtame selle elu, lahutame osadeks, muudame energiaks ja toitaineteks ning söödame masinasse, mis meid edasi viib. Sellepärast ongi oluline süüa neid asju, mis on või olid hiljuti elus, ja ainult loomulikku, maalt pärit toitu. Selles kõiges on hoopis rohkem elujõudu.

Tänulikkus on kesksel kohal kõikides toiduga seotud kloostritavades. Kas oled tänulik selle elu eest, mis on end sinu ette laotanud? Miks on sinu elu väärtuslikum kui selle oma, keda sa sööd? Miks sa nii eriline oled ja, mis kõige tähtsam, mida sa kavatsed teha, et seda ära teenida?

Kui meid ümbritsev elu ja armastuse võrk sind ja sinu arengut toetab, siis kuidas sa kavatsed sellele tagasi anda? Milline on sinu roll looduses ja kuidas sa toetad ökosüsteemi, mis sind toidab ja toetab?

Läänes on meie kultuur tervikuna sellest arusaamisest kaugenenud. Kui puudub ühendus elu, mõtte, eesmärgi ja omaenese kohaga tervikpildis, võime oma närimiskummi aknast välja visata ja edasi sõita. Me võtame vahtplastist topsi, hoolimata sellest kui kahjulik see keskkonnale on, sest hakkame hiljaks jääma ja kruusi pole kaasas. Me ostame rahulikult piinatud kanade odavaid mune, sest meie nende kannatusi ja kohutavaid elutingimusi ju ei näe.

Ärgata üles toidu suhtes tähendab ärgata elule.

Peatu ja hinga enne iga suutäie võtmist. Selleks et tänada enda ees oleva toidu eest ja seda ka tõsiselt mõelda. Tunne tõelist tänulikkust kõige eest, mis sulle on antud, ja ära võta elu kunagi enesestmõistetavana. Pühendu sellele, et teha oma elust midagi väärtuslikku, et teenida ära õigus võtta teise elu, jäädes ikkagi aupaklikuks ja tänulikuks. Me ei tea, miks just meid on välja valitud edasi minema, aga homme võime näiteks bussi alla jääda ja meid polegi enam – niisiis, mida tänane päev meile tähendab? Mida sa teed, et pühendada end täisverelisele elamisele?

Toitumisega seonduvast peamisest tarkusest võõrandusime siis, kui hakkasime toitu vaatlema ainult kui kaloreid, mis lähevad sisse ja vajavad kulutamist. Toit peaks olema nende rituaalide nurgakiviks, mis sa oma elus lood. Kui sa oled see, mida sa sööd, hakka puhastama selle toidu kvaliteeti, mida ostad ja sööd. Söö aeglasemalt, täna iga suutäie juures ja naudi söömiskogemust tõeliselt. Oluline on ka närimine. Just see täidab tähtsat rolli kogu seedimisprotsessis, sest nii tehakse ära toidu eelseedimine. Kui me söömise ajaks hoogu maha ei võta, siis me ka ei näri piisavalt. Soolestikule jääb seega rohkem tööd teha ning see muudab su loiumaks, vähem efektiivseks ja kogu protsessist vähem teadlikuks.

Kloostris on õhtusöök kui tegevus üks võimsamaid vahendeid teadlikkuse ja teadveloleku loomiseks elus, sest just toidu juures oleme varmad tukkuma jääma. Me oleme ikkagi sünnist saadik söönud ja peame seda enesestmõistetavaks. Teadlikkus toidust ja teadvelolek on väga tähtis samm ülesärkamise ja elust teadlikuks saamise poole.

SÖÖMINE TEKITAB QI’D JA QI TOIDAB VAIMU

Toidu kvaliteet määrab selle, millise kvaliteediga energia meie süsteemis ringleb. Pane tähele, et ma ütlesin kvaliteet, mitte kvantiteet. Me oleme nii kammitsetud kapitalismi «rohkem on parem» mentaliteedist, et unustame täiesti oma elujõu olulisima komponendi. Nimelt, loodusest võetava energia kvaliteedist sõltub selle rafineerimine säravamaks ja selgemaks hingeks. Oluline on teada, et energiat on eri sagedusega. Mida kõrgem on energia vibratsioon, seda kergemad ja säravamad me oleme. See on iidsete alkeemiliste traditsioonide olemus ning arusaam, mis on nüüdisaegses maailmas kaotsi läinud. Elu kiirgab valgust ja meie oleme see valgus. Toidu tarbimine hoiab meie tule põlemas, aga kütus ei ole ühesugune. Lugupidamise ja austuseta elu vastu tekitame vaimse haiguse, mis nakatab meie enese olemust. Kui õpid viima kõrgemale tasandile suhtumise «oled see, mida sa sööd», siis saad aru, et kõik, mida me sööme, muutub osaks meist.

PAASTUMINE

Paast on kõikides kloostrites kesksel kohal. See annab meile võimaluse tahkest toidust loobuda, et soolestikku tervendada, verd puhastada ja suurema selgusega elu üle mõelda. Seedeelundkonna töökoormust vähendades anname sellele võimaluse puhastuda. Paastudes juhime osa energiat, mida tavaliselt kasutame toidu lõhustamiseks, soolestiku sisepinna parandamisele. Anname immuunsüsteemile puhkust, vähendades takistusi, millega see peab võitlema; laseme mao- ja kõhunäärmerakkudel uueneda, katkestades vajaduse pidevalt seedeensüüme toota. Õigesti paastudes joome teed või muid vedelikke, mis aktiveerivad sisikonda, nii et paastumine soodustab ka mürkidest vabanemist.

See pole kasulik mitte ainult tervisele ja üldisele heaolule, vaid teeb ka elu lihtsamaks. Pideva toiduvoolu puudumisel hakkame rohkem mõtlema. Paast paneb mõtlema sellele, mida me sööme, ja sellest puudust tundma. Pikem näljatunne teeb meid teadlikumaks oma kehast ja selle vajadustest.

Paastudes toimub teinegi oluline asi: ketoosinimelise protsessi käigus hakkab organism ladestunud rasva lõhustama. See on väga tõhus viis varustada aju energiaga ning see eriline mõtteselgus, mida inimesed paastu ajal kogevad, ongi ilmselt sellega seotud. Meie esivanemad mõistsid seda ja leidsid, et suudavad paastu ajal hoopis sügavamale meditatsiooni laskuda. Mõelge: Jeesus, Mooses, Buddha, Muhammad, Gandhi ja paljud teised rääkisid müstilistest kogemustest just paastumise ajal. See on läbiproovitud vaimne traditsioon, mis on ajaproovile vastu pidanud ühel lihtsal põhjusel: see toimib.

Paastumine aitab veidi aega maha võtta, kulutada ühe päeva elu üle mõtlemiseks ja asjade jagamiseks mõtestatud tükikesteks. See võimaldab meil tegelikkust märgata, mitte takerduda mürasse, mis on meid elu, looduse, armastuse ja tõe juurest kõrvale juhtinud. Oluline on eraldada endale üks päev hoo mahavõtmiseks ja isikliku vaimse praktikaga tegelemiseks. Ära paastu tavalisel tööpäeval, kui tähtajad on turjal ja kuulid ümber vihisevad. Nii ei tule asjast midagi välja. Tee sellest rituaal ja tegutse aeglaselt. Mina annan paastupäevadel tavaliselt ka vaikimisvande. Hoian hingamist korras ja tõmban energiat sisse.

George Bernard Shaw on öelnud: «Iga loll võib paastuda, aga ainult tark oskab paastust välja tulla.» See on peamine, mida märkan, kui tänapäeva inimesed soovivad vanade tavadega katsetada ja sellega endale palju kahju teevad. Kui otsustad ühe päeva veepaastu pidada, tuleb tavalise toidu juurde tagasi pöörduda aeglaselt, alustades puljongist, millele järgneb püreesupp, aurutatud köögivili ja alles siis, järgmisel päeval, tahke toit. Oluline on sujuvalt vaimsel tasandil toidu juurde naasta – luua tõeline sügav side toiduga, millega paastust väljud. Võimas viis looduse ja mõtestatud eluga kontakti saamiseks on tänada oma eluenergia eest, mille sa lased tagasi allikasse, kust see tuli. Rumal on see osa tegemata jätta – kui seda õigesti ei tee, võid samahästi paastumata jätta.

SUPID

Nagu ma kolmandas peatükis nimetasin, suurenes pärast tule kasutuselevõttu suurel määral meie võime toidust energiat ammutada. Ürgaja inimeste kolpasid vaadates selgub, et aju maht kasvas märkimisväärselt pärast seda, kui inimene õppis toiduvalmistamise abil toitaineid paremini kätte saama. See viis tohutu suure hüppeni meie arengus ja suunas meid edasi. Kabala väidab, et loomadel on ligipääs kõikidele elementidele, aga tuli kuulub inimesele ja see meid üksteisest eristabki. Sellesse tuleb suhtuda lugupidamise, mitte üleolekuga, nagu paljud meie liigi esindajad on varmalt valmis tegema. Materjalide hulgast leiate mõned supiretseptid. Väga kasulik on süüa kergesti seeditavat ja toitainerikast toitu, mis organismi palju ei koorma. Supid aitavad elujõudu taastada ja annavad täisvereliseks eluks vajalikku energiat.

Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA /Scanpix

IDAMAISED TAVAD

Pista näpp mulda

Soolestik on meie olemise juur, sealt imenduvad toitained. Just seal suhtleme kõikvõimalike ümbritsevate eluvormidega ja ühendume jõuliselt emakese loodusega. Miski ei too meid loodusele lähemale kui osalemine omaenda toidu kasvatamise protsessis. Pole vahet, kas sul on taimelava-aknalaud köögis või mitu aakrit maad tagaaias – see, kui kasvatad osa oma toidust ise ning õpid seeläbi toiduga ühinema, on äärmiselt tänuväärne ja teraapiline protsess. Võid hankida enamiku köögiviljadest kohalikelt talupidajatelt või käia igal nädalal taluturul, aga kui lisad sinna juurde midagi, mille oled ise kasvatanud, siis on see suurepärane viis elutsüklit vaadelda ja sellest osa saada. Loomulikult kasuta mahemeetodeid ja võta vihmaussid abiks. Kui oled kord algust teinud, siis näed, kui imeline tunne on enda kasvatatud toitu süüa. Olen näinud, kuidas lapsed vabanevad vastumeelsusest toidu suhtes, kui on loonud suhte mõne taimega, mis annab saaki, mida koristada. See on sügav, mõtestatud ja oluline. Sa võtad siis aja maha, et süüa seda, mida ise oled kasvatanud, ja mõtled hoolikamalt, kuidas seda valmistada. Mahepinnase ja hea kultiveerimisega kaasas käivad kasulikud bakterid rikastavad toitaineid ja see, mida sa oma orgaaniliste jääkidega teed, muudab su suhtumist prügisse üldiselt.

See on kohustuslik kõikidele, kes tahavad tõsiselt oma suhet toiduga tagasi saada. Pealegi, kui loll peab loom olema, et unustada, kuidas jääda ellu keskkonnas, kus ta välja kujunes? Kui juhtub midagi kohutavat, kas sa oskad siis oma pere toitmiseks ise süüa kasvatada? Juhiseid koduseks aiapidamiseks leiad nii internetist kui ka paljudest raamatutest.

Auruta köögivilju

Enne rääkisime, kuidas toiduvalmistamine aitab toitaineid eraldada ja hõlbustab seedimist. See on terveks saamise ja jäämise juures oluline aspekt. Muuda toidu lõhustamine organismile kergeks ja ta tasub sulle rohkema energiaga. Köögivilja aurutamine teeb toitained lihtsalt kättesaadavaks ja lisaks pole neid vaja siis ka nii palju närida.

Aurutatud köögiviljas on palju vett ja kiudaineid, mis reguleerivad veresuhkru ja kortisooli kõikumist. Need täidavad kõhtu, kuid ei tee paksuks. Põhisöögiks võiks olla köögivili, enamasti kergelt aurutatud, supina või toorelt – just nii, nagu sulle sobib.

Hangi mahekapsast (või veel parem, kasvata see ise) ja hapenda see hapukapsaks. Materjalide hulgast leiad retsepti.

Riis

Ilma riisi nimetamata ei saa munga dieedist rääkida. Paljudes kloostrites on põhitoiduks lihtsad riisiroad köögiviljadega. Riis on paljudes maailma paikades peamine põllukultuur ja selle allergiarisk on palju väiksem kui teistel teraviljadel, näiteks nisul. Hiinas ongi riis qi sümbol. Riis annab energiat. Maailmas, kus ellu jäämine tähendas palju tööd, andis riis vastupidamiseks vajaliku süsivesikute baasi. Tänapäeva maailmas tarbime sageli rohkem kaloreid kui vaja, nii et kui tahad alla võtta, võib riisi söömine olla problemaatiline. Lisaks kardetakse ühe enam, et teatud riisikultuuridel on kõrge arseenisisaldus: veendu, et ostad puhtast allikast pärit riisi. Piirdu ühe portsuga õhtusöögi ajal (ühel kuni kolmel õhtul nädalas) koos köögivilja või lahja lihaga (kui sööd liha) ja kõik on korras. Ära söö liha lihtsalt koos riisiga, sest see ei anna piisavalt kiudained ja niiskust, et toit hõlpsasti seedeelundid läbiks. Selline kombinatsioon võib tekitada gaase ja ajada röhitsema, mis on kindel märk, et organism pole sellise toiduga rahul. Kui tahad endiselt kaalus alla võtta, jäta riis toidust välja, kuni ainevahetus on taas kiirenenud. Siis võid kasutada riisi peamise teraviljana koos kinoa ja amarantiga. Olemuselt on teraviljad kiired energiaallikad, hoides meid elus tsivilisatsiooni vältel. Samas tekitab teravili mõnel inimesel põletikku, nii et proovi ja vaata, kuidas need sulle mõjuvad, ning tarbi kõike tasakaalustatult.

Teadlik söömine

Muuda söömine taas rituaaliks – sellest saab võimalus luua kontakt aja, hingamise, toidu, inimeste ja eluga. Vaata kalendrisse ja leia toidukordade jaoks rohkem aega. Mina märgin söögiajad kalendrisse, nii on mul selle jaoks aeg planeeritud. Kui sa lõunat ei planeeri, siis kugistad muude tegemiste vahel lihtsalt midagi alla, mis lööb meele ja mõtted segamini. Varem kavandasidki inimesed selgemalt oma elu, mis hõlmas aiatööd, toiduvalmistamist, söömist, koristamist ja meeldivat suhtlemist.

Toiduainetööstuse peale surutud kiirtoidukultuur ajas meid kodust välja ning sundis oma kehast ja meelest kaugenema. Mine nende juurde tagasi. Muuda toit uuesti pühaks ja tee sellest rõõmuallikas.

Hea toidu ja maitsvate söökide nautimine aitab kehal toitu seedida ja omastada. See, kui õpid elus kõige eest tänulik olema, mängib suurt rolli teadvuse vabastamisel eraldatuse pettekujutelmast ja toit on suurepärane asi, millega alustada. Me kõik siiski sööme päeva jooksul mõned korrad ja teeme seda järjepidevalt – see on suurepärane võimalus rituaalide loomiseks. Alusta asjaga, mis käib nagunii igapäevase elu juurde, ja lihtsalt lisa sellele mõni elumuutev nipp. Kutsu sõbrad kokku, sööge, naerge koos ja nautige koosveedetud aega. Lugupidamine ei tähenda seda, et peaksid olema igav või liiga tõsine. Pole vaja imelikuks muutuda ja kaaslastes kohmetust tekitada, vaid piisab, kui öelda midagi sellist: «Tänan selle maitsva toidu eest, mida saab nautida koos toredate sõpradega.»

Saa aru, et kõik, mida sa endale suhu pistad, muutub lähemate päevade ja nädalate jooksul sinuks. Sa oled sõna otseses mõttes see, mida sööd. Selle mõistmine aitab sul loobuda ebatervislikust toidust ja lisaks luua tõelise suhte toidu, sõprade ja perega, võimaldades näha selgemini elutsüklit, mille osaks me kõik oleme.

Õige paastumine

Paastumine ilma sügava mõtiskeluta on riskantne ettevõtmine. Rumal on püüda päeva tavalise kiirusega mööda saata, samal ajal endale toitu keelates. Esivanemad paastusid, kuid veetsid paastuaja palvetades ja mediteerides. Tänapäeval ei saa seda sõna-sõnalt võtta. Kui kavatsed terve päeva paastuda ja ainult vett juua, siis planeeri selleks päevaks, et kirjutad midagi, lõõgastud, mõtled elu üle järele vms.

Kui jälgid üldiselt paleotoitumist ja ootad vahepealse paastuaja lõpus kannatamatult, et võiksid esimese toidukorra kallale asuda, siis mõtle pigem järele, kui suurt pingutust toidust loobumine sinult nõuab. Oluline on, et neerupealised oleksid küllalt terved, et veresuhkru taseme langusega hakkama saada. Noored terved inimesed tulevad sellega toime, aga olen kohanud küllalt 45aastaseid, kes tulevad vastuvõtule suurte probleemidega, kuna üritasid teha midagi, mis ei olnud nende organismile sobiv.

Hea variant paastumiseks on päikesetõusust päikesetõusuni, sest tuleks varuda ohtralt aega vaikseks mõtiskeluks. Veepaast on suurepärane stabiilse veresuhkru korral. Kui sellega on probleeme, toimivad teised retseptid paremini.

Foto: /Scanpix

NÜÜDISAEGSED NIPID

Küllastustunne

Selleks et võitlusest kehakaaluga võitjana välja tulla, tuleb õppida söögiisu vähendama ja siin tulevad abiks kiudained, vesi ja tervislikud rasvad. Suhkur on kurja juur: igasuguse suhkru (ka lihtsüsivesikute) juurde, mida sööme, peavad kuuluma kiudained ja head rasvad, näiteks avokaado või kookosõli, mis tagavad aeglasema imendumise ja insuliini vallandumise. Lisaks on kasulik õppida nälja korral eelistama valku ja rasva, et suhkrusõltuvusest vabaneda ja hakata puhtamat kütust põletama.

Funktsionaalne meditsiin õpetab patsientidele, et iga kehakaalu kilogrammi kohta tuleb tarbida üks gramm valku päevas. Seega, kui kaalud 160 naela, mis teeb laias laastus 73 kilo, siis peaksid sööma päevas 75 grammi valku. Minu kogemus ütleb, et enamik inimesi ei tarbi seda kogust, mis on organismi toimimise lähtealuseks. Kui teed jõutrenni või oled haige, siis vajad rohkem valku. Kui sööd kolm korda päevas, peaks iga toidukord sisaldama 25 grammi valku (selle näite puhul; sina arvesta oma kaalu kohta). Enamik inimesi ei söö juba hommikusöögiks piisavalt valku ega ole õhtuks vajalikku kogust täis saanud, mis omakorda tekitab organismis stressi. Kui hommikusöök piisavalt valku ei sisalda, tekib nälg päeva jooksul varem ja siis haaramegi süsivesikute järele. Lihtne lahendus on kasutada head valgupulbrit ja hoolitseda selle eest, et saaksid hommikusöögist kätte ühe kolmandiku päevasest valguvajadusest. Keskmise ahelaga triglütseriidide (MCT) manustamine on samuti hea moodus käivitada ajus leptiini tootmine, mis tekitab küllastustunnet. MCT-õli on müügil: minule meeldib see, mida müüakse leheküljel bulletproofexec.com. Lõunaks söö lahjat kalkuniliha aurutatud brokoli ja kookosõliga. Õhtusöögiks aurutatud köögivilja paprika, pruuni riisi ja kalaga. Selleks et hästi süüa ja suhkrulõksust pääseda, on palju võimalusi. Tähtis on süüa palju köögivilja, natuke lahjat liha (kui soovid liha süüa), kaunvilju ja palju monoküllastunud rasvhappeid (MUFA). Puuviljas sisalduv fruktoos teeb paksuks ja organism ei töötle seda eriti hästi. Ülekaalulised peaksid teravilja tarbimist piirama, kuid sportlased võivad neid kiire kütusena kasutada. Materjalides on antud monoküllastunud rasvhapete nimekiri.

Seedeensüümid

Kui organismil on probleeme toidu lõhustamisega, tulevad appi seedeensüümid. Tee kindlaks, millised toiduained sulle raskusi valmistavad, ja tarvita vastavate ensüümide kombinatsiooni. Tärklised lõhustuvad teisiti kui valgud. Kui liha seedimine on raske, võib põhjuseks olla hüdrokloriidhappe vähesus. Sellisel juhul on abiks hea funktsionaalmeditsiini arst, kes aitab sul seedimise kiiresti taaskäivitada.

Kortisool

Kaalukaotusele tuleb läheneda terviklikult, toitumise muutmine üksi ei aita. Loe esimene ja neljas peatükk uuesti üle ja veendu, et kõik une- ja stressiprobleemid oleksid lahendatud. Tänapäeva meditsiin lahterdab asju liiga palju. Tulevikus lähenetakse terviseprobleemidele hoopis terviklikumalt, kusjuures võtmesõnaks on elustiil. Oluline on mõista, kuidas asjad on omavahel seotud - nii õpid meisterlikult selgeks elamise kunsti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles