Kui kevad toob vesised silmad ja nina: kuidas õietolmuallergiat leevendada?

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Õetolmuallergia.
Õetolmuallergia. Foto: Ina Penning / PantherMedia / Ina Penning

Hinnanguliselt iga kolmandat inimest vaevab allergiline nohu. Sageli põhjustab seda õietolm. Varakevadel tekitavad allergianähte kõige enam tuultolmlevad puud: sarapuu, lepp ja kask.

Sageli on allergikul tundlikkus mitme õietolmu suhtes – harva põhjustab kevadisi sümptomeid vaid üks puu, rääkis Tartu ülikooli kliinikumi lastearst-allergoloog Tiia Voor. Lisaks puude õietolmule, mis levib õhus märtsist kuni juuni alguseni, tekitavad allergiat heintaimede ja kõrreliste õietolm juunis-juulis. Augustist septembrini on õhus umbrohtude õietolmu. Kõik allergiad, sealhulgas õietolmuallergia on arsti hinnangul sagenenud. «Elame palju puhtamas keskkonnas kui varem ning meil on palju vähem kokkupuudet erinevate mikroorganismidega, mistõttu on inimeste immuunsüsteem muutunud. Kui vanasti pidi see võitlema bakteritega, siis praegu on immuunsusel seda ülesannet vähem ning kaitsemehhanismid pöörduvad õietolmude vastu, mis peaksid tegelikult olema meile kahjutud,» seletas ta.

Ka Eesti koolilaste seas tehtud uuringud näitavad, et 1992. aastal vaevas allergiline nohu umbes seitset protsenti lastest ja 2010. aastaks oli näitaja tõusnud juba kaks korda ehk 16 protsendini. «Peab arvestama, et suhtarv hõlmab ka muid allergilise nohu põhjuseid nagu loomakarvad või kodutolmulestad, seega ei saa täpselt öelda, kui paljudel põhjustab allergilist nohu õietolm,» sõnas Voor. Ta lisas, et see võib üle pooltel olla allergia põhjus. Tema sõnul on õietolmuallergia imikutel ja väikelastel harv probleem, kuid muutub sagedasemaks kooliealistel ja noortel täiskasvanutel.

Ravimite valik on lai

Ebameeldivate allergianähtude, näiteks sügelevate silmade, vesise nina ja aevastamise vastu saab esmast leevendust käsimüügiravimitest. «Esimene valik on võtta allergiavastaseid tablette või anda lastele tilku ehk antihistamiinikume, mis võtavad esimese ärrituse maha ja leevendavad ka vesist nohu,» rääkis Voor. Kui nina on juba kinni või nohu väga tugev, siis need enam ei mõju ja tuleks kindlasti kasutada allergilist nohu leevendavat ninarohtu, mis on tihtipeale retseptiravim. «Kui tablettravi silmadele ei mõju, tuleks allergiavastaseid silmatilku kasutada ehk ravida allergiat vastavalt sümptomitele,» soovitas Voor.

Kuigi enamus antihistamiinikume on käsimüügis, võib arst neid ka retseptiravimitena välja kirjutada. «Tavaliselt on retseptiga allergiaravimid suhteliselt uued ja lühemat aega kasutuses olnud, kuid hästi toimivad ravimid. Samamoodi saab arst mõningaid käsimüügiravimeid rohkem välja kirjutada. Siis saab sama ravimi 50-protsendilise soodustusega,» selgitas Voor. Siiski ei saa

väita, et ühed allergiaravimid oleks paremad kui teised. Suuremale osale inimestest sobivad kõik, aga mõnele võib toime olla erinev. Sel juhul tuleb need lihtsalt läbi proovida. Voor tõi veel välja, et vanema põlvkonna antihistamiinikumid muutsid kasutaja uniseks ning mõjutasid seega kesknärvisüsteemi. Need on apteegis müügis koos uuema põlvkonna ravimitega, mis seda enam teha ei tohiks. «Lastel ei soovitaks vanemaid allergiaravimeid enam üldse, sest laste puhul me ei taha, et ravim aju mõjutaks,» lisas ta.

Allergia ulatus erineb aastati

Allergianähtude ilmnemise intensiivsus sõltub suuresti õietolmu kogusest. Vihmasemal kevadel on õhus õietolmu vähem, päikesepaistelise ja sooja ilmaga lendub jälle rohkem õietolmu. Tasapisi soojeneva kevadega ei kandu õhku korraga nii palju tolmu korraga kui näiteks siis, kui väga äkki soojaks läheb. Siis hakkavad kõik taimed korraga õitsema ja esineb rohkem sümptomeid, rääkis Voor. Kuigi õietolmu kogus sõltub kliimast ja piirkonnast, võib puude õietolm kanduda kilomeetrite kaugusele ja päris õietolmuvaba piirkonda kusagil ei ole. Allergialiidu kodulehelt soovitab arst vaadata õietolmu seiret, kus on märgitud, milline taim ja kus parasjagu kõige rohkem õitseb. Praegu on õhus lepa õietolm, veidi vähem lendub sarapuu ning sageli sümptomeid põhjustav kask hakkab õitsema aprilli lõpus või mais.

Täiesti välja ei ravi allergiat praegu veel miski, sest allergia on seotud geenidega, mida muuta ei saa. Arsti sõnul teeb olukorra keerulisemaks see, et allergia kujunemises mängib rolli mitu geeni. Pikaajalistest ravivõimalustest on aastakümneid kasutusel olnud immuunravi. «Ravi põhimõte on see, et sama allergeeni, näiteks puude õietolmu, hakatakse väikeses doosis organismi viima ning tõstetakse doosi järjepidevalt, kuni organism allergeeni talub,» rääkis ta. Näiteks võib iga päev allergeeniga lahust keele alla tilgutada või teha süsteravi erinevate skeemide alusel. Immuunravi kestab aga vähemalt kolm aastat ning seda saab teha vaid siis, kui on allergiat põhjustava allergeeni lahus. Seega peab allergik otsustama, kas võtab õietolmuhooajal ravimeid või teeb immuunravi kolm aastat järjest. Samuti tuleb arvestada, et immuunravi allergiat lõplikult ära ei kaota. Ravivastus sõltub inimesest ja allergeenist ning kestab keskmiselt kümme aastat – siis võib allergia uuesti tagasi tekkida, nentis Voor.

Sümptomid ei pruugi olla ainult kevadel

Õietolmuallergiaga inimestel esineb ka oraalse allergia sündroomi ehk ristallergilist reaktsiooni, mille tõttu võivad allergilised isikud reageerida ka mitmele puu- ja köögiviljale (õun, pirn, porgand) või pähklitele. Nende toorelt söömine paneb suu ja kurgu sügelema või tekitab huultes pakitsust ja kerget paistetust. Kergelt ebameeldiv reaktsioon arsti sõnul eluohtlik ei ole ning puuviljade kuumtöötlemine võtab allergeensuse ära. Pähklite puhul see aga ei toimi. Mõnel juhul on oraalse allergia sündroom õietolmuperioodil tugevam, kuid osa inimesi ei saa ka talvel õunu või porgandeid toorelt süüa ega pähkleid nosida.

Õietolmuallergiaga inimestel on suurem risk astma väljakujunemiseks. «Umbes pooltel, kel on allergiline nohu, võib tekkida ka astma,» sõnas Voor. Ta lisas, et allergianähte tuleb korralikult ravida, sest kui põletik muutub tugevamaks, võib see hingamisteedesse laieneda ja hingamisraskusi põhjustada.

Kokkupuudet õietolmuga saab vähendada järgnevalt:

  • Tuuluta ruume tuulevaiksel ajal – varahommikul või hilisõhtul –, kui õhus on vähem õietolmu.
  • Õues kata silmad prillide ja juuksed mütsiga.
  • Tuppa tulles võiks juuksed veega ära loputada, sest juustesse jääb palju õietolmu.
  • Õietolmu hooajal ära kuivata õues pesu.
  • Autos hoia aknad kinni.
  • Kasuta akende ees õietolmuvõrke.
  • Allergikul ei ole soovitatav käia metsas või heinamaal, ohutum on jalutada mere ääres.
  • Tuppa ei tasu tuua urbi, lõikelilli, soovitatav pole toas kasvatada püsililli.

Allikas: lastearst Tiia Voor

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles