Need 5 uneharjumust tõstavad Alzheimeri tõve riski

Vähe magamine suurendab stressitaset.

FOTO: Mitar Gavric / PantherMedia / Scanpix

Kuna Alzheimeri tõbi on aju muutustest tekkiv haigus ning magades puhkab nii aju kui ka keha, võib sinu uni mängida rolli selles, kas haiguse tekkerisk tõuseb või langeb.

Ajus hakkavad muutused tekkima tasa ja targu, isegi kuni kaks aastakümmet enne, kui avalduvad Alzheimeri tõve nähtavad sümptomid nagu mäluhäired, segadus ja hajameelsus, kirjutab Readers Digest. Ajus hakkavad kuhjuma teatud ühendid nagu amüloid-beetaproteiin ning tau-valk. Kui haigus progresseerub, võivad aju teatud osad selle arvelt kahanema hakata ning see häirib mälu ja loogilise mõtlemise võimet. Mitmed uuringud on viidanud, et aju muutuste tekkel on roll ka unel, nimelt võivad püsivalt kehvad uneharjumused Alzheimeri tõve teket kiiremini soodustada.

Parema une, tugevama tervise ning haiguste riski vähendamise nimel peaksid loobuma järgmistest magamisega seotud harjumustest.

Pikad ööd õppides või töötades. Väsimustunne järgneval päeval pole ainuke põhjus, miks võiks neid vältida. Ajakirjas Science Magazine avaldati uuring kaheksa vabatahtlikuga, kes magasid ühe öö hästi ning seejärel olid 36 tundi ärkvel. Pärast üht sellist unetut ööd oli osalejate ajudes kohati kuni 51,5 protsendi suurune tau-valgu hulga tõus. Seesama Alzheimeri tõve tekkega seostatud valk kuhjub ajus kohtadesse, mis on seotud mäluga. Samalaadne katse tehti hiirtega ning ka see näitas, et unepuuduses hiirtel oli ajus ligi kaks korda enam tau-valku kui puhanud hiirtel.

Uneapnoe ravi eiramine. Norskaval inimesel on tõenäoliselt uneapnoe, mille puhul tekivad unes ohtlikud ajutised hingamispausid. USA neuroloogide akadeemia tänavusel konverentsil tutvustati uuringut, mille kohaselt on ka uneapnoega inimestel ajus rohkem tau-valke, mis mõjutavad mälu. Uneapnoe puhul ei saa aju öösel piisavalt ligipääsu hapnikule, mis pikas perspektiivis suurendab kognitiivsete häirete ja ühes sellega ka Alzheimeri tõve riski.

Unerohtude manustamine. On leitud, et rahustite hulka kuuluvate osade bensodiasepiinide pikaaegne kasutamine unerohuna võib suurendada Alzheimeri tõve tekkeriski. Lisaks on osa unerohtusid justkui kahe teraga mõõk neile inimestele, kel on avastatud juba Alzheimeri tõve sümptomeid. Kui haigus progresseerub, võib inimestel tekkida tõsiseid unehäireid, kuid rahustite kasutamine võib olla riskantne, sest see süvendab veel enam nende segadusseisundit.

Vale magamisasend. Nii aju kui ka üldtervise seisukohalt on parim magamisasend külje peal, mitte selili või kõhuli. USA uneeksperdi Michael J. Breusi sõnul puhastab aju end une ajal ise Alzheimeriga seotud valkudest ning seda saab ta kõige efektiivsemalt teha, kui magad külje peal. Magades hakkab nimelt tööle aju glümfaatiline süsteem, mis aitab vabaneda ärkveloldud aja jooksul ajusse kogunenud ebavajalikest jääkidest. Samalaadne katse tehti ka hiirte peale, kelle aju glümfaatilist süsteemi uuriti MRI-skaneeringutega. Ka sellest katsest nähtus, et aju puhastus efektiivsemalt neil hiirtel, kes magasid külje peal.

Uinakute tegemine. Kui ööuni on jäänud napiks, võib päevaste uinakute tegemine näida hea mõttena. Ennekõike oleks aga mõistlik korralik unerütm paika saada, mitte jääda lootma uinakutele, sest häiritud une-ärkveloleku tsükkel võib segada normaalse ööpäevarütmi toimimist. Inimestel, kel on diagnoositud Alzheimeri eelne seisund, on sageli ebaregulaarne unetsükkel. On arvatud, et kehv uni võib suurendada haigusriski, kuid olla ka haiguse üks peamisi tunnusjooni.

Kehvad uneharjumused ei tõsta pelgalt Alzheimeri tõve avaldumise tõenäosust, vaid võivad rolli mängida teistegi tervisenäitajate halvenemises ning häirida tugevalt argielu. Pole mõtet stressata selle üle, kas haigusrisk suureneb, vaid mõistlik on uneharjumused viimaks kontrolli alla võtta. Und soodustab näiteks päevane või pärastlõunane füüsiline aktiivsus ning tervislik toitumine vähemalt õhtuti – vältida tuleb alkoholi, kofeiini, rasvast ja suhkrust nõretavaid toite.

Populaarne

Tagasi üles