Mälutšempion annab seitse nippi keha ja meele tugevdamiseks

Nelson Dellis.

FOTO: Kuvatõmmis lehelt Men´s Health

Mälutreeningu tšempion jagab oma edu saladusi mille juures ei ole aga midagi imestada - suurte võitude taga seisab ikka pidev ja sihikindel töö. 

Nelson Dellis on neljakordne USA mälutšempion. Tema mälutreening sai alguse siis, kui Dellise vanaema suri Alzheimeri tõppe ning peale seda soovis ta oma meele nii tugevaks ja terveks muuta kui võimalik. Avastades USAs toimuvad mälu meistrivõistlused, hakkas ta nendeks treenima. Edust sai kinnisidee ja Dellis sattus oma meele treenimisest nii sõltuvusse, et sai üheks maailma tuntumaks mälusportlaseks.

Koos ajuga treenis Dellis ka enda keha. Mägironijana on mees üritanud juba kolm korda Mount Everesti tippu ronida ning planeerib hetkel neljandat katset. Samuti andis mees välja raamatu nippide ja nõuannetega mälu tugevdamiseks. Dellis avaldab portaalis Men´s Health seitse nippi oma eesmärkide saavutamiseks.

Treeni oma aju nagu treenid keha

Dellise sõnul on kaunite kõhulihaste ja terve aju vahel suurem seos kui paljud oskavad arvata. Mälutehnikate õppimine või muud vaimsed harjutused panustavad inimese üldisesse tervisesse, ka keha omasse. Treenitud meel annab selguse, mida on paljude asjade tegemiseks vaja ning lõppude lõpuks on meel see, mis keha juhib. Nii keha kui meele arendamiseks on vaja kõvasti keskendumist ja vaimset energiat ning see nõuab pidevat treenimist.

Liigu suuremate eesmärkideni järk-järgult

Dellis teadis kohe, et ta ei saa ühe päevaga Mount Everesti tippu jõuda. Ta võttis esimese mägironimise kursuse kümme aastat tagasi ja ronis keerulisse tippu. Sellest ajast saati on mees ületanud hulga väiksemaid eesmärke ning proovinud iga kord end pisut ületada. Suured võidud ei sünni üleöö ning vaikselt ja püsivalt pingutades on Dellise sõnul võimalik kõigega hakkama saada.

Rikasta oma toitu

Tervislik toitumine on igasuguse edu võti ning Dellis usub toidulisanditega mälu ja keha tugevdamisesse. Mees võtab lisaks antioksüdante, mis aitavad kehas oksüdatiivset stressi vähendada. Uuringud näitavad, et oksüdatiivse stressi vähendamine aitab mälu ja energiataset parandada.

Keskendu praegusele tegevusele

Olgu tegu mägironimise või mäluvõistluse jaoks treenimisega, on Dellise jaoks kriitilise tähtsusega igasuguste segajate eiramine. Dellis võrdleb seda mediteerimisega, kus inimene üritab keskenduda ja mõistuse tühjaks teha. Sama kehtib mehe väitel mälu treenimisega ning suurima edu saavutab ta siis, kui keskendub jäägitult ainult informatsioonile, mis tal parasjagu ees on. Dellise sõnul võib meditatsiooni ja teadveloleku praktikate harjutamine ajutreeningule korraliku tõuke anda.

Lõpeta telefonile lootmine

Aju treenimine võib olla ka lihtsalt numbrite meelde jätmine. Dellise sõnul on inimeste mälu niivõrd kehv, sest meil ei ole vaja seda enam kasutada. Loodame seadmetele ja rakendustele, mis mäletavad kõike, mida vaja meeles hoida. Kuigi see on kasulik, võib see mälule hukutavalt mõjuda. Dellis soovitab telefoninumbrite üles kirjutamise asemel need pähe õppida või seada eesmärk üritusel inimeste nimed meelde jätta. Mälutšempioni sõnul võib olla üllatav, kui palju kasu on sellest, kui pead tõepoolest midagi mäletama, mitte ei tee seda ainult aju treenimiseks.

Ärka vara (ja tee midagi)

Hommikusi treeninguid seostatakse parema unega ja kasvuhormooni tootmisega. Dellis usub, et üks tema suurimaid edu võtmeid on varakult päeva alustamine. Hommikul jõusaali minemine teeb tema sõnul imesid ning seab hea tooni tervele päevale.

Haruta oma projektid väiksemateks sammudek

Järjest ühe suure projekti kallal tegelemine võib küll kiusatust tekitada, kuid Dellise sõnul viib tema puhul näiteks tundidepikkune aju treenimine läbipõlemiseni. Dellis jagab oma treeningud lühemateks osadeks, sest usub, et see on produktiivsem. Päevade peale jaotatud treeningud hoiavad teda motiveerituna ja aitavad eesmärkide juures ka pikas perspektiivis püsida.

Tagasi üles