LUURERETK ⟩ Kes on need hullud, kes südaöösel rauda tõstma tormavad?
/nginx/o/2018/07/08/8420521t1h7f84.jpg)
/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
9. mai 2023, 16:00
Mida sina öösel teed? Mõni keerab end teki alla magama, aga mõni teine lippab hoopis jõusaali rauda rebima või jooksulindile kaloreid põletama. Kes need inimesed on? Vaja uurida! Fakt on see, et niisugust rahvast leidub. Muidu poleks ju mõtet 24/7 fintessklubidel, mille leiab ka Eestist.
On hilisõhtu. Minu tavaline sportlik tegevus sellisel kellaajal on klaasitõste kusagil baaris või kiired kontsakükid teel baari. Nii see paraku on – pole ma mingi eeskujulik trennitšikk. Kuid täna teesklen, et olen. Läheme koos fotograafiga luurele 24-7 Fintessi ööpäev läbi tegutsevasse jõusaali. Juhusliku valiku põhimõttel võtame sihikule Akadeemia tee klubi Tallinnas, kuid seesuguseid trennitempleid tõelistele fanaatikutele on linna peal kokku päris mitmeid, lisaks pealinnast kaugemalgi. Raud aina ragiseb ja rahvast jätkub kõikjale – vaprad jõusaalisõdalased need eestlased, müts maha!
Lugu ilmus Postimehes 2019. Kuna kevad on taas hulga inimesi jõusaalidesse toonud, kes rebivad seal rauda nii päeval kui öösel, avaldame loo täiendatud kujul.
Spordiklubi pääsla paistab raudsete trellide rägastiku poolest sama turvaline nagu vanglauks. Enne trennihunt siit välja ei saa, kui tuhat kükki tehtud, mis? Tegelikult on põhjus märksa proosalisem: kindel uks on vajalik tagamaks sportijate rahu, sest üllatus-üllatus – erinevalt tavalisest klubist kedagi sind vastu võtmas pole. Tuled omapäi, punnitad, nagu jaksad, ning teed minekut. Introverdi unelm, mis?
«Meil siin administraatorit pole, ainult arvutikontrollerid. Tulijale on see mugav, ta ei pea kellegagi suhtlema – sul on kaart, käi, palju tahad ja mis klubis tahad. Ja meilt ei küsi nad puhkust ega palka, saab hinnad alla,» tutvustab Andrus Murumets (44), 24-7 Fintessklubide juht mulle lahkelt süsteemi. «Karta midagi pole, igal pool on kaameravalve üleval, nii et kui miskit peaks toimuma, on see alati näha.»
Praeguseks on spordimaastikule lisandunud veel üks 24/7 avatud olev jõusaalide perekond Gym! Jõusaalid leiab nii Tallinnas kui Tartus. Ühes sellises müttab minu poeg Ott koos oma sõpruskonnaga. Ka nende puhul ei jää treeningu aeg tavalisele päevasele ajale, kuna see on juba täidetud kooli, hobide ning muude tegevaustega. Trenni jõutakse varahommikul või hilisel öösel, näiteks peale mõnda üritustki veel.
Ott (16) Mulle meeldib jõuksis käia varahommikul, enne kooli minekut. Käime sõpradega koos, terve suure kambaga. Kui keegi mõtleb jõusaali minna, aga kardab, et äkki ta on paks või mingi nõrk vana või ei tea, mida seal teha, siis seda ohtu üldse pole! Teised treenijad pigem toetavad sind ja annavad head nõu. Jõusaali tulevad inimesed ju kokku ühise eesmärgiga trenni teha ja tugevamaks saada, kõik on liitlased.
Alguses läksin ma ise trenni sellepärast, et mulle eriti ei meeldinud see, milline keha välja nägi. Peale vigastust olin veidike nõrgem, polnud saanud nii palju liikuda. Tahtsin olla tugevam, paremas vormis, selline fit. Veidike suuremad lihased, veidike vähem rasva. Jõusaalis käimisega on nii, et kui saad regulaarse rütmi sisse, siis tulemused tulevad väga ruttu. Praegu ma enam trenni vahele ei jäta, sest edu on silmaga näha ja see motiveerib!
Superman, kes pole vormis
Vahetan kähku riided ja siirdun reipalt saali kaastreenijaid kimbutama. Sest minu eesmärk peale selle, et ise veidike kangi tõsta, on teada saada, kes on need öised treenijad ja miks nad siin käivad. Eemalt on ilmed eemalepeletavalt tõsised, paljudel kõrvaklapid oma muusikaga peas, et end muust maailmast veelgi edukamalt isoleerida. Kohe jääb mulle silma imposantse õlamassiga tätoveeritud noormees. Figuurilt meenutab ta tuumaseent ja biitsepsi laius võiks vastata minu taljemõõdule. Põlvitan reipalt ta kõrvale ja alustan vestlust. Blond lihasviiking naeratab laialt, suhtlemise vastu pole tal vähimatki, aga ajalehe jaoks endast pilte teha ei luba. «Ma pole veel vormis, kõik on alles protsessis,» kõlab napp põhjendus. Tohoh! Sirvin peas kähku faile meestest, keda elu jooksul kohanud olen... kedagi samaväärses vormis pole vist näinudki… Kuid eks igaüks lähtu oma kriitikameelest. Fotograaf naerab minu abitut katset nähes, kuid ahistamisretk rauatõstjate ridades jätkub.
Üks tumedapäine mees liigutab peegli ees mürakat hantlit, lähen teda segama.
Ehsan (34) on ootamatult sõbralik: «Pole probleemi – ma nagunii puhkan seeriate vahel. Selle aja võin vabalt sinuga rääkida. Ma treenin sageli öösel, sest rahvast on siis vähem. Kui tulla õhtul pärast tööd, võib siin päris tihe olla, nii et mõne popima masina juurest tuleb isegi oodata.» Ehsani meelest on ööpäev läbi avatud jõusaal täiuslik lahendus inimesele, kes tahab treenides vabadust. «Ma tulen siia, teen oma rutiini, mitte miski ei sega. Kui sa tahad elu nautida, on sul vaja head keha ja tugevat tervist – kuidas see muidu võimalik saab olla?!» Mees räägib, et on proovinud ka trennivaba elustiili, aga see polevat pooltki nii hea. «Mul on konkreetsed eesmärgid, tean, kus tahan jõudu kasvatada või keha täiuslikumaks saada.» Trenni Ehsan vahele ei jäta – kui plaanitud ajal ei jõua, teeb selle järele kas või kell kaks öösel.
Jelena (40+) on kogu selle aja jooksulindil taldadele valu andnud. Kui lõpetab, on lihtsalt liiga kena inimene selleks, et tülikat pärijat pikalt saata. «Olen kogu elu trenni teinud, see annab enesekindlust. Mõtlesin juba kahekümneselt, kuidas ma tahan tulevikus välja näha, ja arvan, et praegune pilt on palju parem. Noorena sa võib-olla ei näe seda vahet, lihased kujunevad aastatega, aga vanemana saad täpselt sellise keha, nagu oled välja teeninud. Vähe asju elus maksab sulle sama õiglaselt palka nagu treening!»
Mulle jääb silma motivatsioonilause klubi seinalt: «Fintess – kui seda müüdaks poes pudelis, siis oleks kõigil hea keha ja suurepärane väljanägemine. – Cher.» Eks ta nii ole. Hea vorm on pikaajaline investeering, mis nõuab püsivat pingutust.
Jelena hindab kõrgelt võimalust tulla trenni, juuksed sassis, suvalistes riietes, ja panna rõhku vaid koormusele. Administraatorit pole ja kedagi ei huvita, hilisel tunnil on rahvast vähe. «Tunnen ennast siin väga koduselt. Ja trenažöörid on mugavad, palju selliseid masinaid, mida mujalt ei leia.»
Musklid ja pepsi
Ilja (38) möllab higist nõretades triitsepsi kallal. «Miks ma trenni teen? Eesmärk on olla heas vormis, tugev. Mulle meeldib vabadus, saan siia tulla ööpäev läbi!» Kui uurin trennisõltuvuse kohta, mees vaid naeratab. «Kolm korda nädalas treenin ma kindlasti, ja väga tihti just hilisõhtust keskööni. Rühmatrenne ei tee, eelistan ise treenida.»
Katariina (22) saame kätte klubi uksel. Kaunitar särab rõõmust ja on esimene rauatõstja, kes end lahkelt pildistada lubab. «Iga kord pärast jõusaalist tulekut olen nii õnnelik! Sport annab selgelt rõõmuhormoone ja rahulolu sellest, et olen pingutanud. Nii et oledki ilus, fit ja tunned ennast hästi – super ju!» Regulaarselt treenib ta nii vormi kui ka enesetunde pärast. «Et teised kohe näeks, oleks muskleid ja pepsi. Jalapress on mu lemmikharjutus – saan kogu jala ja pepsi väga hästi trimmi ja tulemus on kohe näha.»
24-7 klubiga liitus Katariina kohe pärast avamist – uus ja äge, hinnad sobisid ja meeldis ka teadmine, et kunagi pole põhjust öelda, et täna trenni ei jõudnud. Hilja treenida meeldib talle seepärast, et teiste silme all ei julge õppida uusi asju, mis võib-olla välja ei tule. Ekstravertne tüdruk ei põlgaks ka suhtlemist ära, kuid siin klubis olla komme pigem omaette pingutada. «Täna üks mees ütles, et ei saa keskenduda, et mina segan teda. Alguses ehmatasin ära, et appi, mis asja ta räägib?! Aga siis sain pihta – aa, see on flirt. Aga seda juhtub siin vähe, rahvas tuleb kohale eesmärgiga treenida, mitte sõpru leida.»
Proovin Andruse juhatusel mitmeid populaarsemaid jõuagregaate. Talje trimmimiseks mõeldud masin olla alatasa töös ja sellega on keskkohta välja voolivaid diagonaallihaseid väga mõnus nügida. Lisaks teeme korraliku tiiru üla- ja alakeha masinatel. «Naised treenivad kogu aeg tagumikku ja reisi, kuigi tegelikult vajaks tihti just käed jõudu juurde,» selgitab ta asjatundlikult. Avastan, et olen käte rindel vapram, kui ise julgenuks pakkuda – suured raskused kerkivad kolinal ja lõuatõmbed tulevad ludinal.
Saalis ringi vaadates on näha, et enamiku moodustavad siiski mehed. «Veidi rohkem on jõusaalis mehi jah, aga päeval käib ka naisi palju,» räägib Andrus. «Kõik hoolitsevad oma tervise eest ja kavatsevad sada aastat tervena elada – ilma treeninguta seda ju ei saa.»
Andrus Murumets ise on terve elu aktiivselt jõutrenni teinud ning pärast võistlusspordiga lõpetamist tundus loogiline samm hakata jõumasinatega tegelema. Elu tema entusiasmi soosib. Ööpäevaklubid pole kliente siiani otsima pidanudki – kohe avamise päeval tuli neid sadu ning veebis pudeneb pidevalt juurde. «Küllap me panime millelegi pihta, mida inimesed tahtsid ja ootasid. Meil on viis eri liitumislepingut, ainult ühekordset treeningut me tõesti ei paku.»
Kuulen, et kõik ei käi sugugi jõudu tegemas – klubis on 41 kardiomasinat, nii et mõni ainult jookseb, väntab või sõuab. Lisaks rühmatrennid. See on nagu oma isiklik klubi – tule, millal tahad, ja tee, mis tahad. «Sõltub inimesest, kes siit mida otsib. Võib-olla mõni otsib elukaaslast, teine vormi, kolmas võib-olla lihtsalt head meeleolu. Noortele on see sageli kokkusaamiskoht ka – siia saab ju ööselgi tulla. Kuid ikka trenni tegema, toitumine ja alkoholijoobes saalis viibimine on keelatud.»
Mõni ehk mõtleb, et kas siis päeval tõesti trenniasju aetud ei saa, õige mul seda ööaega veel vaja. Kuid laiemalt vaadates ei ela teps mitte kõik inimesed sama päevarütmi järgi. Mõni töötab rahvusvahelises ettevõttes ning hoopis teise ajavööndi alusel, teine lõpetab tööpäeva hilisööl ja magab päeval. Neid, kellele öine aeg on täiesti normaalne ja tegus ka treenimiseks, polegi nii vähe, väidab Murumets. «See on hea kui klubi on kogu aeg avatud - siis seda varianti viilimiseks ei jää. Muidu oleks mõnus öelda: «ma ei saa». Aga meil on nii, et kui sa trenni ei jõua, siis ainult sellepäras: «ma ei taha»».
