Stressiga muutuv ajutöö paneb söömise järel agaralt rasvuma

PM Tervis
Copy
Teadlased avastasid molekulaarse mehhanismi, mille tõttu stressi ajal tarbitav toit annab suurema kaalutõusu.
Teadlased avastasid molekulaarse mehhanismi, mille tõttu stressi ajal tarbitav toit annab suurema kaalutõusu. Foto: Graham Oliver / PantherMedia / Graham Oliver

Stressis olles tarbitud kalorid on kaalukamad, selgus uues uuringus. Hiirte abil avastasid teadlased, et insuliin kontrollib ajus molekulaarset juhteteed, mis aktiveerub stressi ajal ja ajendab kehakaalu tõusu.

Uues uuringus ilmnes, miks stressist tingitud kõrge kalorsusega toiduainete söömine võib kaasa tuua suurema kaalutõusu, vahendab Medical News Today.

Teadlased on juba ammu teadnud, et stress võib põhjustada sõltuvust ja suurendada haigestumise riski. Uuringud on samuti näidanud, et krooniline stress võib muuta söömisharjumusi ja mõjutada toiduvalikut. Mõned inimesed söövad stressi ajal vähem, aga enamus kipub siiski üle sööma ja suurendama kalorite tarbimist.

Stressi anatoomia

Kui tekib stress, siis vabastavad neerupealised hormooni, mida nimetatakse kortisooliks. Viimane suurendab söögiisu ja motiveerib ahnelt sööma, eriti rasva ja suhkrut sisaldavaid toite. See on stressisöömise võtmetegur ühes kõrge insuliinitasemega.

Söömisharjumused on inimestel erinevad, kuid mõned uuringud viitavad, et inimese bioloogiline sugu võib mõjutada stressiga toimetulekut. Soome uuring, mis hõlmas ligi 7000 noorukit, näitas, et naistel oli stressist tingituna suurem rasvumise tõenäosus.

Austraalia Meditsiiniuuringute Instituudi söögihäirete laboratooriumi professor Herbert Herzog viis hiljuti hiirtega läbi uuringu, et mõista, mis kontrollib söömist. Teadlased avaldasid oma tulemused teadusajakirjas Cell Metabolism.

«See uuring näitab, et me peame olema palju teadlikumad sellest, mida me stressis olles sööme, et vältida kiiremat rasvumist,» tõdes professor Herzog.

Värskes uuringus tegid teadlased avastuse: ajus on insuliini abil kontrollitav molekulaarne juhttee, mis võib viia kehakaalu suurenemiseni.

«Meie uuring näitas, et pikema aja jooksul stressis olles ja kõrge kalorsusega toitu tarbides muutusid hiired kiiremini ülekaaluliseks kui liigikaaslased, kes sõid sama rasvast toitu stressivabas keskkonnas,» ütleb üks uuringu autoritest, doktor Kenny Chi Kin.

Kuidas võib rasvumine mõjutada aju?

Kõrgtehnoloogilised MRT skaneeringud näitavad, et ülekaalulisusega inimeste ajus on toimunud muutused.

Äsja avastatud aju juhttee keskmes oleva molekuli nimi on NPY. Aju toodab seda molekuli stressirohketel aegadel, ja uuringust nähtus, et selle kõrgem tase kutsus esile ka kaloririkka toidu suurema tarbimise.

«Avastasime, et kui NPY toodang ajus välja lülitati, vähenes kaalutõus. Ilma NPY-ta oli rasvase dieedi puhul kaalutõus stressirohkes keskkonnas sama mis stressivabas keskkonnas.»

Uurijad analüüsisid NPY-i tootvaid närvirakke ja leidsid, et neil on insuliinile reageerivad retseptorid – see kõhunäärmes toodetav hormoon aitab kehal säilitada ja kasutada glükoosi.

Stressivabas keskkonnas toodab keha pärast sööki insuliini, mis vastutab glükoosi vereringest rakkudeni jõudmise eest, et viimased saaksid seda kasutada energiaallikana. Insuliin saadab ka hüpotalamusele signaali, kui on aeg lõpetada söömine.

Erineva stressitasemega hiirte võrdlemisel selgus, et insuliini tase erines neil õige vähe. Kui võrreldi aga stressis hiiri, siis kõrge kalorsusega rasvast toitu mugivatel isenditel oli insuliini tase kümme korda kõrgem kui normaalsel dieedil stressis liigikaaslastel.

Kõrge insuliini tase muutis närvirakud selle suhtes tundetuks ja seetõttu suurenes oluliselt NPY tootmine.

«Meie tulemused näitavad nõiaringi, kus krooniline, kõrge insuliinitase, mida ajendas stress ja kõrge kalorsusega toitumine, tõukavad tagant üha suuremat söömist,» järeldab professor Herzog.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles