Optometrist: ilusa ilmaga võib tekkida sarvkesta päikesepõletus

Silmi kaitsmata pikem päikese käes viibimine võib lõppeda üsna kurvasti.

FOTO: matej kastelic / PantherMedia / matej kastelic

Järjepideva päikese- ja UV-kiirgusega võivad kaasneda mitmed ägedad ja kroonilised silmakahjustused.

Näiteks fotokeratiit ehk silma sarvkesta päikesepõletus, mida põhjustab Instrumentarium Eesti optometrist Merle Väljari sõnul UV-B kiirgus. «Fotokeratiit võib tekkida, kui viibida tunde rannas, lumel või veekogul ilma silmi päikeseprillidega kaitsmata. Esmasteks sümptomiteks on üks-kaks päeva kestev valu ja ajutine nägemise kadumine,» tõi Väljari esile otsesest päikesekiirgusest põhjustatud kahju. Ta rõhutas, et 20 protsenti kõikidest katarakti ehk hallkae juhtumitest on põhjustatud just liigsest UV-kiirgusest.

2018. aastal paistis Eesti ilmateenistuse andmetel Eestis päikest 2069 tundi ehk 86 ööpäeva. Kuigi päike on mõnus ja soe ning annab organismile vajalikku D-vitamiini, kaasneb päikesega ka omajagu ohte nii nahale kui ka silmadele, sest UV-kiirgus tekitab kasvajaid, põhjustab naha vananemist ning silmakahjustusi.

Päikesevalgusega koos jõuab meieni UV-kiirgus, millest 95 protsenti moodustab UV-A kiirgus, mille intensiivsus on aasta läbi Eestis praktiliselt sama tugev. Ohtlikum on aga UV-B kiirgus, mis on kantserogeensem osa päikesevalgusest. Eestis on UV-B kiirgus intensiivsem kevadest sügiseni ja eriti hommikul kella 10-st kuni õhtul kella 16-ni, mil nii enda nahka, silmi kui ka juukseid tuleb eriti kahjustuste eest kaitsta.

Väljari soovitas intensiivse päikese korral eelistada tugevama UV-filtriga prilliklaase, eriti mägedes ja lõunamaades. Peegelduvate pindade puhul nagu näiteks veekogude ääres või merel viibides, aga ka pärast vihma autoga sõites, polariseeritud päikeseprille. «Polariseeritud päikeseprillid vähendavad peegeldust vee- ja autotee pinnalt ja muudavad nägemise seeläbi selgemaks ja täpsemaks, väsitades silmi vähem,» selgitas optometrist. «Seejuures on oluline, et päikeseprillide klaasidel oleks ka reaalselt UV-A ja UV-B kiirguse kaitse, sest lihtsalt tumedam klaas silmadele kaitset ei taga,» sõnas Väljari.

Kui on teada, et päikese käes tuleb viibida mitmeid tunde või terve päeva, võiks UV-kaitsega prille kasutada aasta läbi. Võimalusel kasutada ka päikesevarje näiteks peakatte näol, et silmi ereda valguse eest rohkem kaitsta. Kaitseta võib päikese käes viibida lühiajaliselt.

Optometrist lisas, et sageli unustatakse kaitsta just laste silmi, kuigi see on eriti oluline, sest nende silmad on UV-kiirgusele eriti tundlikud. «Silmi tuleb ereda valguse ja UV-kiirguse eest kaitsta terve eluea vältel,» rõhutas optometrist.