Psühhiaater selgitab: kas antidepressant tekitab sõltuvust või muudab inimese olemust?

Pärast esimesi nädalaid, mil organism harjub ravimiga, peaks regulaarne antidepressantide võtmine enesetunnet üha parandama.

FOTO: Shutterstock

Antidepressandid kui abilised võitluses meeleoluhäirete vastu jäävad tihti sahtlisse, kuna nende kohta liiguvad hirmutavad linnalegendid. Need aetakse segi rahustitega, mis võivad tõepoolest põhjustada sõltuvust. Ehkki vaimse tervise häire dikteerib elu, peljatakse antidepressante rohkem.

«Kui olla piisavalt depressiivne, ei pruugi olla jaksu midagi teha. Oleks hea meelega kodus ja voodis. Sageli ongi kõigepealt vaja antidepressante, et saada tagasi kadunud jõudu ja motivatsiooni, et võtta ette järgmisi samme ja teha elus korrektuure – terveneda,» tõdes meditsiinikeskuse Confido psühhiaater Mari-Liis Laanetu. Ravim üksi depressiooni või ärevust välja ei juuri. Kui mõttemustreid ja elu ei muuda, tuleb häire kunagi tagasi, rõhutas psühhiaater.

«Teisi haigusi ju ravime – kõrge vererõhu puhul võetakse ravimeid elu lõpuni. Depressiooniga on sageli nii halb, et vaevu tullakse toime, aga see ei pea kaugeltki nii olema. Mõistlik on ennast ära ravida,» sõnas arst. Ta lisas, et depressioon on ajule ränk, seda vaadeldakse tänapäeval paljuski kui põletikulist seisundit. Ei kaasu vaid viletsam meeleolu, vaid halvenevad ka tähelepanu, info töötlemise kiirus ja mälu.

Samuti saab antidepressantide abil leevendada elu juhtima asunud ärevust. Laanetu sõnutsi öeldakse tihti, et peres on kõik muretsejad ja on harjutud ka nii elama. «Kui saadakse ravi, siis nähakse, et on võimalik elada nii, et kogu aeg ei ole pinges, muretsev ega ärev.» Kui ärevushäire on kestnud aastakümneid ja ärevus ravimitega langeb, võib tunne olla alguses ka võõras.

«Kui määrame ravimi ja inimene seda võtma hakkab, peaksid kahe-kolme nädalaga kindlasti näha olema mingid muutused positiivses suunas. Kui neid ei ole, siis on suur tõenäosus, et ei tule ka hiljem.»

Laanetu sõnul on praegu antidepressantide valik lai ning enamasti leitakse sobiv ravim. «Loomulikult ei pruugi igaühele iga asi sobida ning midagi hullu sellest ei juhtu. Tulebki proovida, et leida õige ravim,» sõnas ta. Otsuseid ei saa teha vaid paari päeva põhjal. «Reeglina enamuse antidepressantide võtmise alguses esimesed paar nädalat võib olemine varasemast isegi kehvem olla. Võib olla ärevust rohkem, esineda alustamisega kaasnevaid kõrvaltoimeid, mis näitavad organismi harjumist ravimiga, mitte selle sobimatust. Väga sageli seda ei teata – arst ei räägi või polda ta jutust tähele pannud –, siis võetaksegi kolm päeva ja öeldakse, et oli vale rohi. Siis võetakse järgmist ravimit kolm päeva,» kirjeldas psühhiaater sagedast praktikat.

Mari-Liis Laanetu

FOTO: Erakogu

Lõpuks inimene teabki, et antidepressandid talle ei sobi. Tegelikult ei ole neist ühtegi proovitud selle ajani, et oleks näha muud peale alustamise reaktsiooni. Laanetu märkis, et efekti ei peaks ka liiga kauaks ootama jääma. «Kui määrame ravimi ja inimene seda võtma hakkab, peaksid kahe-kolme nädalaga kindlasti näha olema mingid muutused positiivses suunas. Kui neid ei ole, siis on suur tõenäosus, et ei tule ka hiljem.»

Hoia kõrvaltoimetel silm peal

Positiivsed muutused ei tähenda, et kahe-kolme nädala pärast peaksid kõik sümptomid kadunud olema. «Aga on näha, et on juba ärevust vähem, meeleolu parem.» Kui kõrvaltoimed on väga häirivad või püsivad pärast kahte nädalat, tuleks rääkida arstiga ja leida vajadusel teine preparaat. «See ei ole kindlasti koht, kus peaks, hambad ristis, pikalt võtma ravimit, millel on häirivad kõrvaltoimed. Üldjoontes peaks ravimi võtmine toimuma nii, et sellest midagi püsivalt negatiivset ei tunne,» rääkis Laanetu.

Sagedasemad kõrvaltoimed on seedeprobleemid, iiveldus, peavalu, seksuaalfunktsioonile kõrvaltoimed nii meestel kui naistel, suurenenud higistamine, vahel unehäired. «Kui neid asju väga karta, lugeda põhjalikult infolehte, näeme paraku, et kõrvaltoimed tulevad enne, kui ravim imendudagi jõuab. Ehk et psüühika on väga võimas. Kui võtan tableti, mille puhul on tohutu kartus, hakkavad küllap soovimatud toimed ka varsti tulema,» sedastas psühhiaater.

Ravimilehel näeb kõrvaltoimetena ka sümptomeid, mida üritatakse ravida – sinna on kirja pandud kõik ravimiuuringu ajal täheldatu. Näiteks väsimustunne on ka üks depressiooni põhitunnuseid. «Ongi küsimus, kas väsimus on haiguse sümptom või ravimist? Kas ravim ei ole piisavalt aidanud?» nentis psühhiaater.

Kas raviefekt on olnud piisav, võikski üle vaadata kolm-neli nädalat pärast raviga alustamist, mil alguse kõrvaltoimed on möödunud ja näha esimesed positiivsed märgid. Depressiooni ja ärevuse sümptomeid peaks olema vähem, väsimus väiksem ja olemine rahulikum. Kui haiguse mingid sümptomid jätkuvalt püsivad, liigutakse reeglina ravimiannusega üles. «Meditsiinis on seisukoht, et püütakse ravida minimaalse toimiva annusega ehk järk-järguliselt liigume sinnamaale, et leida kõige väiksem annus, mis piisavalt hästi aitab,» selgitas Laanetu. Tema sõnutsi tehakse tihti viga, et kui algannusega läheb paremaks, siis sellega rahuldutakse. «Et on juba talutav ja nii jääbki. See on kehv praktika. Kui meil jäävad jääksümptomid näiteks depressiooni puhul, on palju suurem tõenäosus, et haigus tagasi tuleb,» lisas ta.

Kui tableti võtmine ununeb

Kui sümptome enam ei ole ja inimene funktsioneerib nagu varem, võiks ravi kesta veel kuus kuni kaheksa kuud, et tagada püsiv tulemus. Laanetu tõdes, et tihti on inimestele ravi kestus hirmutav. Võrreldes aga juba aastaid saatnud halva enesetunde või krooniliste haiguste raviga, on ravi tegelikult lühike. «See ei ole kuus kuud kannatamist, ideaalis peaks lihtsalt meeles pidama ravimit võtta.» Psühhiaater toonitas, et antidepressant üksi haigust välja ei ravi, kaasnema peaksid teraapia või elus korrektuuride tegemine. «Kui võtan ainult ravimit ja ise midagi teistmoodi ei tee, tulevad probleemid suure tõenäosusega varem või hiljem tagasi, sest pole paremaid tööriistu, millega järgmine kord stressi või pinge puhul toimetada ning tulemus on samasugune.»

Kindlasti peaks kaasnema vähemalt kolm korda nädalas minimaalselt pool tundi mõõdukat füüsilist aktiivsust, mil südame löögisagedus läheb üles, aga pole nii intensiivne, et pigistaks välja viimse kui jõuraasu.

Antidepressante tuleb pidevalt võtta. Kui suuremate annuste puhul jääb päev-paar vahele, võivad tekkida ärajäämanähu sümptomid. Nende vastu aitab ainult õige ravimi manustamine. Kui on tavaks võtta ravimit hommikul, aga meelde tuleb alles õhtul, tasub see veel samal päeval ära võtta. Kui tuleb järgmine päev meelde, ei tohi võtta tagantjärele topeltdoosi, vaid tavaline annus. Ununemise korral tasub panna näiteks telefoni meeldetuletus. «Kui natuke võtan ja natuke ei võta, siis lõpuks ei saa keegi aru, mis toimub, sest kordamööda on uuesti alustamise ja ärajäämanähud. Tundubki, et üldse ei ole hea, kuna ravimaine kontsentratsioon kõigub ja sellest tulevad sümptomid,» selgitas Laanetu.

Alkohol soodustab suuremat ärevust

Antidepressantide võtmist ei maksa vahele jätta, kui õhtul ootab ees pidulik koosviibimine ja paar pokaali veini. Ehkki alkoholi tarbimine pole kunagi soovitatav, ei reageeri enamik antidepressante otseselt alkoholiga. «Tuleb arvestada, et kui tarvitan rohkem alkoholi ravimiga või ilma, on suurem tõenäosus, et järgmised paar päeva on ärevust rohkem, meeleolu kehvem. Peo pärast ei peaks aga ravim võtmata jääma,» õpetas psühhiaater. Alkoholiga reageerivad rahustid ja unerohud, mida ei tohi koos samal ajal võtta, kuna need tugevdavad üksteise toimet.

Pidev alkoholi tarvitamine segab kindlasti antidepressantide raviefekti. Laanetu möönas, et joomise järel näib, et see toimib kiire antidepressandi või lõõgastina, pannes paremini magama. Esialgne positiivne toime unele on alkoholil uuringute järgi vaid kolm ööd, siis läheb kõik allamäge.

Ajapikku tekitab see ka ärevust ja depressiooni. «Kui pidev alkoholi tarvitamine ära jätta, võib ka depressiivsuse sümptomaatika palju paremaks minna,» tõdes Laanetu.

Ravi lõpetamine peaks kindlasti toimuma koos arstiga, mitte ise. Ravi lõpetatakse järk-järgult, tehakse spetsiaalsed skeemid, et ei kaasneks häirivaid ärajäämanähte liiga järsu ravimi kontsentratsiooni languse tõttu.

Laanetu julgustab juba kauem viletsana püsinud meeleoluga rindapistmise asemel pöörduda arsti poole. «See on meie aeg, mis raisku läheb, kui end pidevalt kehvasti tunda – me ei saa teha valikuid ise, vaid ainult seda, mida tervis või ärevus võimaldab. Maksab pigem paremini elada. Keegi ei pea kogu aeg kannatama.»

Ravimid lähevad üha paremaks

Antidepressandid on vaimset tervist mõjutava toimega ravimid. Esimesed antidepressandid iproniasiid ja imipramiin tulid kasutusele 1950. aastatel. Uusimatel antidepressantidel on lisaks antidepressiivsele toimele ka rahustav, ärevust ja hirmu vähendav toime. Kui esimesed antidepressandid olid pikatoimelised ja üsna paljude kõrvaltoimetega, siis uue põlvkonna antidepressantidel on vähem kõrvaltoimeid, neid talutakse paremini ja nende antidepressiivne efekt saabub kiiresti, isegi nädala jooksul.

Allikas: Kliinik.ee

Populaarne

Tagasi üles