Puugihaiguse võid saada ka toast lahkumata

Apotheka
Copy
Foto: Apotheka

Üha kõrgemalt käiv päike ahvatleb meid järjest enam õues aega veetma ning saabuvast kevadest rõõmu tundma. Lisaks inimestele sobivad soojemad ilmad väga hästi ka raskeid haiguseid levitavatele puukidele, rõhutab Apotheka proviisor Kristiina Sepp.

Lestaliste seltsi kuuluvad puugid on ämblike lähedased sugulased. Kui viimastele omistatakse siinsetel laiuskraadidel pigem õnnetoova putuka tähendus, siis puukide puhul millestki õnnetoovast rääkida ei saa. Nii levitavad need putukad vähemalt kaht tõsist haigust – puukborrelioosi ning puukentsefaliiti. Esimest neist, mida tuntakse ka Lyme’i tõvena, põhjustab mikroob, mis tungib puugi abiga inimesse ning liigub vere abil edasi, nakatades mitmeid organeid. Borrellioosi meelispaikadeks on närvisüsteem ja liigesed. Borrelioosi vastu ei ole end võimalik vaktsineerida – kui arst on infektsiooni diagnoosinud, saab seda vaid antibiootikumidega ravida ning ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada tõsiseid tüsistusi.

Puukentsefaliit on puukidega leviv kesknärvisüsteemi mõjutav infektsioon, mis võib jätta inimestele kauakestvad või jäädavad kesknärvisüsteemi häired nagu mäluprobleemid, kuulmispuue, jäsemete halvatus või lihasnõrkus. Puukentsefaliidi vastast ravi ei ole – see on sümptomaatiline ning hõlmab haiglaravi. Erinevalt puukborrelioosist on end võimalik vaktsineerimisega puukentsefaliidi vastu kaitsta.

Puukentsefaliidivastaseid süste tehakse skeemi järgi: esimesed kaks ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas 9-12 kuud hiljem. Pärast seda tuleb esimene kordussüst teha kolme aasta möödudes, järgmised viieaastase intervalliga. See kõik võtab kokku oluliselt vähem aega, kui hiljem haiglas tüsistuste ravimine. Seda enam, et nüüd on võimalik puukentsefaliidi vastu vaktsineerida ka apteegis.

Puugihaiguse võib saada toast lahkumata

Kui varem sai Eestis eristada puugiohtlikumaid kohti – saartel ning suuremate linnade ümbruses, siis praegu on puuginakkusi täheldatud üle Eesti. Puukentsefaliidi vastu tuleks end vaktsineerida ka põlistel linnainimestel, sest puuke võib leida nii linnaparkide rohust, lasteaiast kui kodumurult.

Ohtlikke putukaid võivad tihtipeale enda karvkatte sees tuppa transportida ka lemmikloomad – koerad või kassid, mistõttu tasub oma lemmikuid varakevadest hilissügiseni ikka iga päev puukide osas kontrollida ning ka neid puukide eest kaitsta. Vahendeid on mitmeid – apteekides ning kliinikutes on saadaval erinevaid tilgalahuseid, aersoole, kaelarihmu ning tablette, mis peaksid pahalasi kodustest lemmikloomadest eemal hoidma.

Puukentsefaliiti on haigestutud ka toorpiima joomise tõttu. Nii näiteks haigestus 2005. aastal Tallinnas puukentsefaliiti 37 inimest, kes kõik olid joonud ühes kaubanduskeskuses pakutud toorest kitsepiima. Maailmas on esinenud ka juhtumeid, kus on haigestutud viirust sisaldava lehmapiima tarvitamise tõttu, kuid seda tuleb ette harvem.

Kõige kindlam viis puukentsefaliidi vältimiseks on vaktsineerimine, mis annab inimesele tervikliku kaitse haiguse eest. Ennetavate vahenditena soovitatakse hoida aias taimestikku võimalikult madalana, kanda kaitseriietust (saapad, pikad püksid, pikkade varrukatega särgid) ning kontrollida pärast väljas viibimist regulaarselt oma nahapinda. Apteekides vaktsineerimise kohta saab infot aadressil www.vaktsineeriapteegis.ee.

Copy
Tagasi üles